Üksikemad saavad verbaalset kolakat iga kandi pealt. Me oleme süüdi, et ei oska endale mehi valida. Et me oleme otsustanud lapse(d) sünnitada inimesele, kes on jätnud meile truu ja usaldusväärse inimese mulje ning siis, kui vastutuskoorem õlule langeb, kõikide ootuste vastaselt araks lööb ja uttu tõmbab. Me ei ole osanud omale valida õiget karjääri, mis tooks piisavalt raha sisse, et oma lapsed üles kasvatada. Me oleme süüdi, et mehed niimoodi minema jooksevad, et neilt pole võimalik elatisraha kätte saada. Meie oleme ju need õelad nõiad, kes elu sel vaesel mehel nii võimatuks on teinud, et tal polegi jäänud muud võimalust. Me oleme süüdi ka selles, et me pole osanud oma üksikvanemaelu poole aasta täpsusega ette planeerida, mõnikord majanduslikesse raskustesse satume ja abi vajame. Meie oleme süüdi, et mehed ei taha oma lastega tegeleda. Meie oleme süüdi, et meeste uued naised ei taha meie lastega tegeleda. Ja et lasteaia isadepäevapeol on ainult mõni üksik isa. Ikka on selles naised süüdi, loomulikult, kes siis veel. Mehed ju ei vastuta millegi eest!!!

Ei piisa sellest, et meie, üksikemad, end nagunii kogu aeg halvasti tunneme, ikka tuleb veel puid alla panna ja rõhutada, milline kõnts ja Eesti rahvuse häbi me oleme! Aitäh selle tänase kommentaari eest, võtsid minult, ÜKSIKEMALT, viimasegi tahtmise veel siia riiki kunagi lapsi juurde sünnitada! Lähen steriliseerima!