Naistekas pani Arno mõtted kirja:

Otseselt minu alluvuses töötab 15 inimest. Hiljuti oli käes aeg panna paika tänavused puhkusegraafikud. Ja hakkas pihta — kolmel naistöötajal on väikesed lapsed. Üks neist teatas, et lasteaed on terve juuli suletud, tema tahab neli nädalat jutti vabaks. Teisel oli sama mure, tahtis ka tervet juulit. Kolmandal on algkoolis käiv laps, temaga sai viisakalt räägitud, et ta võtab kaks nädalat juunis ja kaks augustis. Kui ma annaks kõigile keset suve puhkuse, võiks üleüldse osakonna kinni panna ja see halvaks kogu firma töö. See lihtsalt ei ole võimalik ning tuleb olla paindlik. Õnneks on osad kolleegid tõesti mõistlikud ja valmis puhkama sügisel. Nad saavad aru, et minulgi on raske, tahaksin kõigile vastu tulla, aga see pole võimalik.

Naised ja mehed pole võrdsed

Siin jõuangi oma seisukohani, kuigi tööülesanded võivad olla samad, on inimeste panus erinev. Ma austan väga emasid, aga paraku on nii, et nad ei saagi võrdselt meeskolleegidega (ja naistega, kel pole lapsi) tööle keskenduda. Näiteks ühe naistöötaja Katrini nelja-aastane tütar on kogu aeg haige. Eelmisel nädalal nägin Katrinit kontorit täpselt ühe tööpäeva. Vahel ta üritab teha kodust, aga ta on ka ise tunnistanud, et see on raske. Pidevalt pead tegelema haige lapsega ja samal ajal üritama tööd teha. Panus on umbes pool. Ja seadus ju toetab lapsevanemaid, juba esimesest haiguspäevast jookseb ka raha ja kokkuvõttes ei kaota sa midagi. Katrin on tunnistanud, et vahel pole lapsel suurt häda midagi, kerge külmetus. Võiks ta ju lasteaeda viia, aga seal ei võeta vastu. Lasteaedades on väga range poliitika haiguste osas, ka pisima külmetuse korral saadetakse ukselt tagasi.

Teise lasteaiaealise lapse ema Ingrid käib õnneks rohkem tööl. Tema poiss on tugevama tervisega. Muidugi on see tore, aga samas on tal ikka ranged põhimõtted — meil on vaja, et keegi oleks ka nädalavahetustel või riigipühadel tööl. Kui seda mõtet talle pakkuda, hakkab karjuma: mina ei ole nõus! Mul on omad õigused! Kuidas saate nii käituda! Ma ei jõua seda karjumist kuulata ja temaga vaielda, pole teda siis graafikusse pannud.

Lapseta naine teenib suguõdedest rohkem

Mul on kahju teistest töötajatest, kes siis peavad nende osa ka ära kandma. Olema vajadusel isegi jõululaupäeval tööl ja unustama vabad nädalavahetused. Kui Ingrid marsib kell 17.00 minema, siis mõni meeskolleeg istub vastutustundlikult kas või kella 21ni, peamine, et asjad tehtud saaks. Puhkustest juba rääkisin, seal on kannatajateks just tublimad töötajad. Muidugi on erandeid, üheks neist on 27aastane Karolin, kel pole lapsi ja minu teada veel mitte meestki. Tema on üks neist, kes 21ni istub ja vajadusel ka nädalavahetused kontoris veedab. Ma austan teda selle eest väga, samas mõtlen hirmuga, et ühel hetkel võib temagi rasedaks jääda, mis tähendab siis pikka emaduspuhkust ja hiljem ilmselt kõiki neid nõudmisi, mis Katrinil ja Ingridil.

Aga ma ei torma ajas ette ja näiteks praegu olen Karolinil ikka tasapisi palka ka tõstnud ja just selle eesmärgiga, et ta teaks, et tema panust hinnatakse. Kõigil, kes väga palju pingutavad ja puhkuste pealtki peavad järele andma, üritan töötasu kõrgemal hoida. Ma ei ole küll täpselt arvutanud, aga osakonna peale on meestöötajatel siiski keskmine palk kõrgem kui naistel. Võin kõlada šovinistina, aga ma ei häbenegi seda, et mehed rohkem teenivad. Nende kasutegur firmale on üldiselt suurem ja nemad ei tule teatama, et ootavad last ja on mitmeks aastaks audis. Selline on kord elu ja igasugu feministid võiks mõelda sellegi nurga alt. Ma ei ütle, et naise koht on pliidi taga, aga elus on teatud valikud ja palgavahe kuulub selle juurde.

Lugejad, mis teie arvate, kas on tõesti õigustatud, et naised teenivad vähem kui mehed?