Pahane naine: ma olen parem autojuht kui enamik mehi, aga ikka olen mina süüdi?!

Naistekale kirjutas 15-aastase sõidukogemusega naine, kes on kuri, et teda autojuhina ikka alahinnatakse.

Saan aru, et see on tuuleveskitega võitlemine, aga kirjutan ikkagi. Olen 34-aastane naine. Jah, ma olen blondiin — aga see on mu loomulik juuksevärv. Jah, mul on BMW — aga mulle lihtsalt sobib see auto. Aga see ei tähenda automaatselt seda, et ma olen mingi bimbo autoroolis, kes liiklusmärke lugeda ei oska ja ohusituatsiooni korral käed silme ette paneb ja kiljuma pistab. Sõidan paremini kui mõnigi mees: mul on 15 aastat kogemust ja ma olen hoolikas ja tähelepanelik juht. Aga suhtumine naisautojuhtidesse on Eestis ikka täiesti kohutav.

Just eile oli selline situatsioon: sõidan rahulikult töölt koju ja äkki vaatan, et üks auto sõidab mul seljas. Näitasin juhile (kes oli mees), et hoidku vahet, aga see istus ikka tihedalt kannul. Järgmise valgusfoori juures hakkas roheline vilkuma, ma pidurdasin ja pidi ka see auto mu taga kummivilinal pidurdama. Selle peale näitas tagumise auto juht sõrmega meelekohta ja raputas pead, nagu mina oleksin süüdi selles, et ta nii järsult pidurdama pidi. No kes siin idioot on?

Ma ei peaks laskma end sellistest jobudest häirida, aga minu arvates on täiesti ebaõiglane see, et kui Eesti liikluses mingi ohusituatsioon on ja ühe auto roolis on mees ja teise roolis naine, siis automaatselt arvatakse, et naine ei oska sõita, konkreetsesse olukorda süübimata. Kas on üldse mingit lootust, et kunagi ka selles vallas mehed ja naised võrdõiguslikuks saavad?

Kirjutage Naistekale, mida teie arvate sellisest suhtumisest liikluses ja kuidas me saaksime olukorda muuta.