Või hoopis ei julge.

Tunne on selline, nagu oleks keegi sind julmalt läbi peksnud ja pärast seda jäid sa arvatavasti ka grippi. Võib-olla seagrippi, või millessegi veelgi hullemasse. Isegi mõtlemine on praegu jube vaevaline. Mõtted liiguvad kuidagi…lünklikult.

Jumal tänatud, et sul oli öösel oidu vähemalt veepudel voodi äärde toimetada. Keerad end vaevaliselt voodi serva poole, sirutad aegluubis käe ja tõstad veepudeli. Tundub nagu võtaks see kõik aega terve minuti või rohkemgi.

Nii, nüüd on mõned lonksud vett joodud. Ohhoo, isegi vist hakkas veidi parem. Oo ei, see oli siiski petlik. Nüüd on süda veelgi rohkem paha. Pagan, midagi peab selle asjaga ette võtma. Sa tead, et lõppude lõpuks pead ikkagi üles tõusma ja end liigutama hakkama. Ajad end püsti, sest pead nagunii WC-sse minema.

Ei no tore! Püsti tõustes tunned, et peale kõige muu on sul ka tasakaaluhäired. Tuba kõigub kuidagi kahtlaselt. Või kõigud hoopis sina ise? Mis siis saab, kui ma eile alkoholiga oma tasakaalukeskuse (või midagi taolist) päris ära rikkusin ja ei oskagi enam kunagi normaalselt käia, küsid sa endalt. Kujutad hetkeks ette, kuidas sa hakkad iga päev ringi tuigerdama.

WC-s juurdled sa pikalt selle üle, et kas peaks pärast teisi toiminguid ka oksendama. Süda ju läigb ikka veel. Oksendamise mõte sulle kohe üldse ei meeldi ja lükkad selle koleda asja natukene edasi. ÄKKI siiski läheb paremaks ja ma ei peagi ropsima, ütled sa endale. Kuskil ajusopis sa siiski tead, et ega ikka ei lähe küll. Mao tühjendamine on ainus asi, mis veidikenegi aidata võib. Aga peab see nii vastik olema? Sa ju vihkad oksendamist.

Tuigerdad vaevaliselt kööki ja istud laua äärde. Ja nüüd hakkabki pihta see kõige hullem! Aju hakkab sulle silme ette paiskama eilseid sündmusi. Esialgu kuidagi lünklikult. Ilmselt kõike asju sa lihtsalt ei mäleta. Kuid kõik, mis vähegi meelde tuleb, eriti peo lõpust, on paganama piinlik. Sa tahaksid praegu hirmsat moodi, et keegi sulle kaasa tunneks ja sind lohutaks. Arvad tõesti, et kedagi huvitab?

Mida rohkem sa sellele kõigele mõtled, seda suurem ahastus tekib. Millised teod, millised lubadused ja milline käitumine! Sa olid eile maailma naba, enda arvates kõige targem, ilusam ja otse loomulikult kõige seksikam. Vahepeal olid sa ka kuri ja arvasid, et oskad kakelda. Miks muidu nügisid sa tantsupõrandal paksu naisterahvast, kes sind kogemata riivas ja sinu maailma kõige seksikamat tantsu segas? Eile oskasid sa ka laulda, kõvasti ja valesti. Terve maailm oli sinu peo peal ja meri oli põlvini. Tegelikult oli meri peo keskel sulle juba kaelani ja peo lõpus sa arvatavasti uppusid.

Nii, nüüdseks on sul paha nii füüsiliselt kui vaimselt. Ühesõnaga täispakett kassiahastust. Huvitav, miks selle nimi küll kassiahastus on? Vahet pole, sest nüüd sammud sa kindlalt WC poole ja viie sekundi pärast kuuleb su kass, kellel tegelikult üldsegi mingit ahastust ei ole, sealt koledat öökimist.

“Ma ei joo enam mitte kunagi!”, kriiskad sa veidi hiljem poti kõrval istudes. Kes poleks seda öelnud? Arvatavasti on paljud vähemalt korra eluski sarnase pohmelli üle elanud ja samasuguse lubaduse lendu lasnud. Päris põnev oleks teada, mitu neist sellest lubadusest tõepoolest ka kinni pidas?

Kellel vähegi mõistust peas on, see võtab oma elu kõige hullemast pohmakast õppust ja ei pea mitte kunagi enam seda üle elama. See ei tähenda, et alkoholi enam elu sees suu sisse ei võeta. Võetakse ikka vahel, kuid mõistlikult. Kas sinul on nii palju mõistust?