Rase on tüdinud: ma ei ole mingi vanade riiete ja lutipudelite kogumispunkt, viige oma kola mujale!
Üks tõi kotitäie beebiriideid, teine vedas kohale mingi vana lagunenud hälli, kolmas tassis mulle ukse taha kastitäie rasedus- ja titekasvatusraamatuid, neljas tõi lutipudeleid ja rinnapumba (kasutatud!!!) ja tipptase oli 10 aastat vana vanker, mis on nii pleekinud ja logisev, et ma ei julgeks sellega isegi maal võsa vahel jalutada jne jne. Mu väike korter on otsast lõpuni mingit kasutatud kraami täis, millest suurem osa on täiesti kasutuskõlbmatu, vähemalt mina küll selliseid riideid ja esemeid oma vastsündinud beebile ei annaks. Sest ega siis keegi korralikke ja viisakaid asju ära anna, teisele ringile saadetakse ikka selline kraam, mida ise enam ei taha ja mida maha müüa ei õnnestu.
No mida ma teen titeriietega, millele on sisse kuivanud viie aasta tagused kaka-, okse- või toiduplekid? Osad rõivad on nii kohutavast materjalist, et sellist ei taha endagi ihu vastas tunda, rääkimata siis sellest, et beebile selga panna. Riideid pakutakse nii palju, et kui ma need kõik vastu võtaks, saaks ilmselt 20 last vabalt koledatesse ja plekilistesse riietesse panna. Miks selliseid asju alles hoitakse ja minema ei visata? Lutipudelid on kulunud ja ebahügieenilised ja haisevad nii, et neid ei saa ka tund aega järjest keetes puhtaks. Tipptase on muidugi see logisev käru. Kas tõesti tasub sellist pahna 6 aastat keldris hoida? Aru ma ei saa, see võtab ju nii palju ruumi ja näeb nii inetu välja, et.... no milleks?! Miks selliseid asju ise prügimäele ei viida?
Kena, et inimesed tahavad aidata ja kindlasti on osade abipakkujate puhul tegu tõelise sooviga aidata. Neile olen ka väga tänulik, sest viisakad, korralikud ja puhtad beebitarbed kuluvad igale emale ära. Aga on ka palju neid, kes lihtsalt tahavad oma vanast sodist vabaneda ja viivad oma kolakompsud tulevase ema ukse taha selle mõttega, et ise prügilaskäigust pääseda. Aitäh, aga tõesti pole vaja!
