Segaduses naine: eksmees valetab sõpradele, et meie ühine laps pärineb minu kõrvalsuhtest
Juhtus aga nii, et jäin rasedaks. Ütlesin seda kohe ka oma mehele, kui kinnitust sain. Mees võttis asja rahulikult, ei reageerinud üle ja mingit otsust ega soovi välja ka ei näidanud. Terve raseduse aja oli elu rahulik. Lapsega seonduva vastu mees huvi ei tundnud ega püüdnud ka mingit initsiatiivi üles näidata. Mehe vanemate suhtumine oli sama, mis ennegi — titesõnum neid ei liigutanud, ei nad rõõmustanud ega ka vihastanud, ei nad tundnud huvi lapse osas ega ka küsinud, rääkinud midagi. Uudise teatasin neile siis, kui kord mehega koos seal olime, aga sellest jäi mulle mulje, et nagu midagi täiesti igapäevast oleks olnud, lihtsalt fakti välja ütlemine, nagu näiteks, et toolid on puidust tehtud..
Lapse sünd oli tavaline — nagu mingi igapäevane protseduur. Helistasin mehele, kui tita sündis ja tema rääkis vastu, et koju toodi mulda ja et millal ma juba tulen — muld on vaja laiali vedada ja haljastus lõpetada, muruseeme külvata, roosipeenar paika panna, kasta. Mehel nimelt sünnipäev tulemas ja tahtis, et selleks ajaks kõik korras oleks. Kui sünnituselt koju sain, siis oli laps vaid minu rida ja ausalt ega ma ei osanud ka teda kuidagi mehele sülle või hoida anda. Oli juttu ka lapse nimest, aga mees vahetas teemat ja sinnapaika see jäi.
Nüüd, kui mehe suur 40s sünnipäev oli ukse ees, sai ämmaga plaani peetud ja ta ütles, et ega titt peole ei sobi — katsugu ma midagi välja mõelda. Lisaks jäid minu kanda muidugi ka söögitegu ja ka kogu serveerimine. Viisin oma kahekuuse lapse enda emale hoida. Peo ajal keegi mehe sugulastest ja sõpradest midagi beebi kohta ei küsinud ega rääkinud.
Nüüd siis lõppes mul leping korteriüürijaga ja see on vaba. Ühel päeval, kui seal käisin tekkis mõte, et võiksin ju hoopiski lapsega sinna kolida. Materiaalselt tulen toime, sest ka seni olime ju elanud peamiselt minu sissetulekust. Mehe sissetuleku kulus tema autole ja majaga seotud remondikuludele. Kui mehele rääkisin, siis tema rekatsioon oli kohe selge — ta ei ole sellega arvestanud, et peab laenu nüüd üksinda tagasi maksma järele jäänud pool aastat, et tema eluplaanid lähevad sassi ja et ma olla niigi ta elu ära rikkunud lapsega.
Võtsin paar päeva mõtlemisaega, siis tegin oma isiklikus korteris kerge sanitaarremondi, ostsin lapsele voodi ning kolisin beebiga sinna. Enda auto panin müüki, kuna mul seda enam vaja ei läinud, sest pikad sõidud mehe suvekodusse jäävad ära. Tasusin sellest ka selle poole aasta laenumaksete osa mida senigi tasunud olin. Tahtsin selle lihtsalt kaelast ära saada, olin andnud kunagi lubaduse selles suuruses seda kõike tasuda.
Nüüd kui olen lapsega väljas jalutanud ja mehe mõni tuttav või töökaaslane on vastu juhtunud tulema, on nad ikka küsinud, et miks me lahku läksime ja kelle lapsega ma jalutan — mehe sünnipäeva ajal ei paistnudki välja, et rase olen. Hiljuti siis kuulsin ise ka uudist, et mul olnud mingi kõrvalsuhe ja laps sellest suhtest. Et elukaaslane oli nii hea ja lubas elada oma katuse all, kuni mu korter vabaneb. Mehe vanemad muidugi süüdistavad mind mehe elu ära rikkumises ja poolel teel maha jätmises. Košmaar.
