Olen korralik naine, kes abiellus süütu mehega. Ise olen ka süütu. Plaanis oli pärast abiellumist seksida, aga mees hakkas puiklema. Mis seal ikka, alguses oli ka niisama lõbus. Siis hakkasin mõtlema, et ta oli juba enne abielu kummaline, ei tahtnud suudeldagi. Päris tutvumise alguses tahtis aga enne abielu kindlasti voodisse hüpata. Nüüd hoidus isegi kallistamisest.
Mõtlesin, äkki on tal keegi teine ja küsisin talt, et öelgu ausalt, kas sa ei ta taha mind ja armastab kedagi teist. Tema ütles, et mina olen naistest kõige normaalsem, aga siiski on kõik naised omakasupüüdlikud ja kasutavad mehi ära.

Ta olevat avastanud meesõigluse ja ütles, et temal on mehena täielik õigus oma neitsilikkust hoida. Neitsina ta sündis ja neistina ta ka hauda läheb — ta enda sõnade järgi. Tema ei lubavat mingil naisel endale küüsi taha ajada, et rasedaks jääda ja alimente nõuda. Ma ütlesin, et ei taha niipea last, mul on töö ja pole aega veel lapse eest hoolitseda, aga seksida võiks ikka. Tema vastas, et tean, tean, jutt küll selline, aga kondoomid on kindlasti juba augulised. Tema olevat mees, kes kõnnib oma rada. Hakkas rääkima, et kõik suured mõtlejad olevat surnud neitsitena, tõi näiteks Tesla, Newtoni ja vampiir Edwardi. Tema tahab käia nende rada — oma rada.

Oleks sellega veel asi piirdunud, aga ei! Ühel päeval kuulsin garaažist hüüdeid, et meil on õigus olla süütu ja läksin vaatama. Oli kogunud terve hulga omataolisi meesõiguslastest süütuid ja planeerisid rongkäiku läbi Tiskre kuni Viimsini välja. Et oma naiste tuhvli all olevad rikkad mehed teaks õigusi. Mehe õigust olla süütu ja oma naisega mitte seksida. Meesõiguslaste meelest pole kurja juur mitte ainult feministid, vaid need samad kavalalt malbed naised kodus, kes pärast seksi rasestuvad ja kui mees lahutada tahab, siis alimente nõuavad.

Meesõiguslus on Eestis veel tundmatu, aga kuhu me iibega jõuame, kui kõik mehed hakkavad nõudma oma õigust süütusele?