Ma olen Sinuga kohtunud kolm korda.

Esimene kord. Mu sõbranna tegi ettepaneku koos välja minna ning kuna mul oli õhtu vaba, siis läksingi. Tol õhtul kohtusime esimest korda. Sina olid koos oma väljavalituga ja mina üksinda. Sa palusid mind tantsima, aga kuna Sinu kaaslane viibis samas seltskonnas, tundus mulle kohatu seda teha. Sest ma oleksin tahtnud mitte lihtsalt tantsida, vaid nii, nagu ihaldasin. Sellepärast ma loobusin, öeldes, et kui mind kolmandat korda palud, siis nõustun.

Teist korda kohtusin Sinuga uuesti samas seltskonnas. Su silmis põles endiselt leek, kui mind tantsule palusid. Ka seekord ma loobusin.

Meie kolmas kohtumine on ainult meile kahele ning täna ma tantsin Sinuga. Ma olen tänast õhtut oodanud, ette planeerinud ja mõttes mitu korda läbi mõelnud. Kuidas ma peaksin välja nägema, mida ütlema või tegema. Aga nüüd uksele koputust oodates, olen hirmul, et kõik ei olegi nii, nagu olen sisimas ette kujutanud. Mind ei huvita ainult seks, pigem hingeline seisund, mida tunnen Sulle toetudes. See hoolivus ja inimlik lähedustunne, mida vajan ja mida tunnen vaid haruharva nii ehedalt. Olen palju otsinud ning nüüd Sinu koputust oodates, tean, et armastan Sind ja iseennast läbi Sinu silmade.

Tänaseks õhtuks jäävad meist maha kõik inimlikud hädad ja mured. Me ei hooli kuulujuttudest ega abielu purustamisest, truudusest ega truudusetusest ega mõtle kellelegi teisele peale iseenda ja Sinu. Kuigi me ei ole kumbki vabad, võime üheks õhtuks seda endale lubada. Ma ulatan Sulle käe ja tunnen, kuidas ka süda tugevamini lööma hakkab. Sõidame linnast välja, et vältida olukorda, kus keegi tuttav meid nägema võiks juhtuda. Sa palud mind tantsima ning seekord pole mul põhjust mitte nõustuda. Ma ei oska veel kirjeldada oma tundeid, arvatavasti saan ma sellest aru alles homme, kui reaalsusesse tagasi tuleb pöörduda. Me jalutame, räägime, hoiame sel ööl teineteist ning naudime võrratut seksi.

Lahkudes jätame hüvasti, sest ma ei võta Sind päriselt endale, tahan Sind vaid üheks ööks.