Töökiusamise all kannatav mees: ettevõtte naisjuhid peavad mehi madalamaks kui muru
Firma tegeleb tõlketöödega — erinevad ametialased tekstid, mis siis vaja eesti keelest näiteks inglise- või vene keelde tõlkida. Olen veel õnneks sündinud sellel ajal, kui koolis reaalselt sai vene keele selgeks. Nii et tegelen just venekeelsete tekstidega. Töö on väga huvitav. Olen tõlkinud igasugu firmade tekste: alates mööblitootjast e-kaubamaja kodulehe lahendusteni välja. Kõik oli ka kollektiivis tore, kuni eelmise aasta augustini. Firma juhataja kolis perega välismaale ja etteotsa pani firma omanik oma kunagise kursaõe. Too võttis omakorda personalijuhiks veel ühe kursaõe. Niisiis nad juhivad firmat koos. Nende kabinetid on kõrvuti ja nad käivad isegi üks-ühele riided. Kinodes jookseb praegu film „Õed sõgedad“ — sobiks neidki iseloomustama.
Palgatõusust võib vaid unistada
Kohe hakati igasugu ümberkorraldusi tegema, arenguvestlusi pidama jne. Meil on kokku 30 töötajat, neist 21 naised. Uued juhid kukkusid kohe naisalluvaid poputama. Tean seda ka sel põhjusel, et üks neist kolleegidest tunnistas otse, et sai palka juurde. Minu teada ei ole ükski mees raha juurde saanud, rääkimata jõulupreemiast.
Asja tipp on muidugi see, et need juhid suunasid edaspidi raskemad ja igavamad tõlketööd ka meestele. Mina ei saa aru, mis selle taga on. Suguõed, hoidkem kokku? Või hirm meessoo ees? Ma tean, et juhatajal on mees ja lapsed täiesti olemas. Kuigi jah, korra käis see mees meil büroos, tundus paras tallaalune olevat.
Varem töötasin tihti kodukontoris, kuna tõlketöö tegemiseks ei pea ju tingimata kolleegidega tõtt vahtima. Nüüd see enam lubatud pole. Kui eelmine nädal oli õues väga külm ja ütlesin, et mul pikk maa tulla (elan Haaberstis, kontor kesklinnas), siis ei lugenud see mitte midagi. Pidin ikkagi tööle kohale minema. Samas on naiskolleegid ikka vahepeal kodus. Siis muidugi juhataja ja personalijuht räägivad, et alluval laps pisut haige, aga saab kodus tööd teha ikka, ei pea haiguslehte võtma. Üks meeskolleeg viskas selle peale terava nalja, et kas naiste puhul võib koju jääda näiteks ka päevade puhul, oleks ju hea vabandus… Personalijuht kuulis seda ja vihastas nii, et neil järgnes pikk vestlus. Tõsiselt? Võtke huumoriga, kõike ei pea nii ütle mõtlema.
Tulus juhikoht läks hoopis naisele
Vestlesin sel teemal kolleeg Maarikaga, tema ütles, et mõtlen üle. Arvas, et ehk varem ma lihtsalt polnud kogenud, et firmat juhib naine. Mina arvan, et vahet pole, aga kohelgu see naisjuht mehi ja naisi siis võrdselt. Just nädala alguses oli üks koosolek, kus arutati, et ka venekeelsete tõlgete puhul võiks olla nö osakonnajuht. Väikese kollektiivi puhul veidi kummaline, aga olgu, arvasin, et mind kindlasti pannakse. Mul kogemust piisavalt. Kus sa sellega, et ametikoht läks hoopis kolleeg Riinale, kes minust siin vähem töötanud.
Esimese hooga mõtlesin, et aitab üleüldse, lähen firmast minema. Olen siiski kogu aeg jooksvalt taustatööd teinud ja tean, et mujal ilmselt rohkem ei makstaks. Meil on keskmine palgatase päris okei. Ainult jah, keskmisest kõrgemat saavad vist uute juhtide abil vaid naiskolleegid.
