Ülimalt piinlik kontoriromanss: ülemus on armunud naiskolleegi ja terve firma töökeskkond on seetõttu rikutud

Armastus on ilus tunne ja seda ei saa keelata, kuid mõnikord siiski võiks. Näiteks siis, kui suured tunded keevad üle pea inimestel, kelle puhul see on kohatu ehk siis näiteks ülemusel ja alluval. Minu otsene ülemus on kõrvuni armunud ühte mu imeilusasse naiskolleegi, kes alles hiljuti meie firmasse tuli ja me kõik ülejäänud, kes eritähelepanu ei saa, peame nüüd justkui kikivarvul käima.

Olukord on täiesti naeruväärne. Ülemus, paneme ta nimeks praegu Mihkel, ja see tibi, kelle nimi võiks siin kirjas olla Kristi, käituvad nagu armuvalus teismelised. Nad käivad koos lõunatamas pea iga päev, satuvad justkui kogemata koos kohvi võtma või liftiga alla sõitma ja peavad pikki koosolekuid. Paar päeva tagasi oli olukord, kus tabasime nad võrdlemisi hämaras ruumis kahekesi itsitamas. Vahele jäädes olid neil nii süüdlaslikud näod peas, nagu oleks neile voodis peale satutud.
Kõige naljakam on see, et Mihkel on nii palju muutunud. Ta on kaalust kõvasti alla võtnud ja riietumisstiili muutnud, lõhnastab end hoolikalt, ajab igal hommikul habeme ära ja näeb üleüdse parem välja kui varem. No kui see ei reeda, et mees on armunud, siis mis veel… Kristi on alati hea välja näinud, aga see õnneliku armunu kuma, mis tema näost vastu paistab ja see õnnelik ja imetlev pilk, millega ta Mihklit vaatab, reedab kõik.

Kõik ju teavad, et midagi toimub. Aga kõik teavad ka seda, et Mihklil on pere — naine ja kaks lasteaiaealist last. Naisel pole ametlikult kedagi, aga ta teab, et Mihkel pole vaba mees.

See nende väikene flirt muudab paraku kontorielu teiste jaoks võimatuks. Esiteks on kõigil nende pärast piinlik ja teiseks on Kristi Mihkli tähelepanust nii palju julgust saanud, et peab end teistest oluliselt paremaks ja tähtsamaks. Ta võtab sõna ja õiendab isegi sellistel teemadel, mis mitte kuidagi temasse ei puutu, püüab juhtida osakondi, mis pole tema alluvuses ja kaagutab koosolekutel ebaviisakalt vahele. Ühesõnaga — juhib ise firmat omast arust. Mihkel noogutab heakskiitvalt ja vaatab ainult armunud kutsika näoga talle otsa. Ühtegi halba sõna ega isegi väga õigustatud kriitikat Kristi suhtes Mihkel ei kuule, küll aga kuuleb ta väga hästi Kristi kriitikat teiste kolleegide suhtes, mis tihtipeale pole õigustatud, vaid kantud puhtast õelusest ja teadmisest, et kolleeg on temast targem.

Niimoodi ei ole võimalik tööd teha. Kõikidel teistel peale õnnelike armunute on kontoris väga ebamugav, sest lisaks normaalsele tööõhkkonnale on ka suhted rikutud. Üks neist peaks ise mõistusele tulema ja lahkuma enne, kui kõik teised lahkuma hakkavad.

Nii et kui sina oled oma kolleegi või ülemusse armunud, siis PALUN, lõpeta! Katsu olla kuidagi! Ära arva, et keegi ei saa aru, sest kõik saavad aru! Ja see, kui ülemus eelistab üht ja alluv jookseb ila tilkudes ülemusel sabas on nõme ja piinlik ja paneb teised väga ebamugavasse olukorda.