"Sama lugu rääkida välismaa mehega. Vanalinn oli enam-vähem ainus koht, kus saime vabamalt tunda. Neid olukordi, kus kuskil Õismäel või Pirital võõrad vanamehed pistsid röökima, et miks me omavahel inglise keeles suhtleme ja kas Eesti mees enam ei kõlba, võin lugeda kokku viis. Ühe korra hakkas üks taat isegi jälitama ja kisas roppusi järgi. Olgu öeldud, et mees oli täitsa valge nahavärviga.

Oleme siiani koos, aga elame erinevates riikides, et koguda ühist raha tolerantses riigis elu alustamiseks. Milleks sünnitada oma lapsed sellisesse riiki, kus rassistid ja muidu võõraste vihkajad ei lase hingatagi?"

Kas ka sinul on selline kogemus jagada? Või miks eelistad sina panna leivad ühte kappi just Eesti mehega?