Väsinud ema: ma ei jõua koolivaheaega ära oodata!

 (45)
Väsinud ema: ma ei jõua koolivaheaega ära oodata!
Pilt on illustratiivneMorgueFile

Naistekale kirjutas kahe lapse ema, kes tunneb, et tema ootab koolivaheaega kirglikumalt kui ta lapsed.

Mul on kaks last. Oleme selline üsna klassikaline perekond: meil on oma maja — mitte mingi eriti uhke, aga siiski üsna suur, nii et majapidamistöid jagub. Mu mees on enamuse ajast tööl, mina olen kodune. Lapsed käivad kolmandas ja kaheksandas klassis. Kool algab hommikul kell kaheksa. Minu vabadus kestab nii kaua, kui lapsed õhtul pärast kooli ja trenne koju jõuavad. See vabadus ei tähenda muidugi voodis lesimist, vaid teen koduseid töid, valmistan sööki jne. Siiski on päevad palju rahulikumad kui õhtud, sest õhtuti hakkab pihta üks õppimise ralli. Avan e-kooli. Kui seal on mõni puudulik või märkus, siis uurin kõigepealt nende kohta. Ja siis hakkavad pojad õppima — suure vaevaga, sest nad on oma päevast väsinud ja tahaksid ainult arvutis olla. Ühel on järgmisel päeval kaks kontrolltööd, teisel kolm. Kaheksandik ei saa oma matemaatika uuest teemast aru. Guugeldan tund aega, et sellest midagi mõikama hakkaksin ja teda õpetada saaksin. Kolmandikul on vaja kirjand kirjutada, aga tal pole selle peale eriti soont. Teema on “Mida ma teen vabal ajal”. Mõtleme koos, mis see võiks olla. Hm, tal ju polegi üldse vaba aega… Tunnid lähevad, lõpuks saab kuidagi kõik tehtud. Kella üheksa paiku jõuab mees ka koju, sööme ja teeme õhtusi toimetusi ja vaevu enne keskööd saame vaikuse majja. Magan nagu nott, lapsed ka. Öösel näen unes matemaatikaülesandeid ja tunnen unes hirmu vene keele kontrolltöö ees. Miks keegi mulle ei öelnud, kui kooli lõpetasin, et see ei jäänud sugugi viimaseks korraks — koos lastega tuleb kõik uuesti läbi teha. Oeh, õnneks on koolivaheajani vaid veidi üle nädala… ma lihtsalt ei jõua seda ära oodata!

Seotud lood:

Tegelikult ma muidugi ei taha kurta, olen õnnelik, et mul on tublid ja terved lapsed ja kõik on tegelikult hästi, aga on hea tunne küll, et sain teile natuke kurta. Vahepeal on koolilastega tõesti raske, muidugi on neil endal veel raskem. Ja kõige imelikum on veel see, et mina olen ju kodune ema! Mida küll teevad need emad, kes kasvatavad lapsi ja käivad tööl?!

Kirjutage Naistekale, kuidas teie oma koolilaste aitamisega toime tulete. Kas ootate samuti pikisilmi koolivaheaega?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare