Mina olen 43-aastane väga heal järjel mees, nii et ma olen juba üsna elukogenud. Mul lõppes just kooselu, mis kestis ainult 8 kuud, sest mulle hakkas naise abitus närvidele käima ja naisele ei meeldinud see, et ma kõike piisavalt heldelt temaga ei jaganud.

Jah, ma olen rikas, aga kõik see on mu enda teenitud raha. Kas see on tõesti vale, kui ma arvan, et naisedki on suutelised ise ennast üleval pidama? Ma pole kade inimene, aga mulle meeldivad inimesed, sh naised, kes endaga hakkama saavad.

Kui oma viimase elukaaslasega koos elama hakkasin, rääkis ta mingitest investeeringutest — olin elevil, sest arvasin, et me võiksime koos investeerida ühte huvitavasse projekti. Varsti tuli muidugi välja, et naisel polnud midagi. Tuli välja ka see, et ta tegelikult ei tahagi tööl käia. Aga kui ta töölt koju jäi, tuli välja ka see, et ega talle majapidamistoimetused ja ka ikka väga ei meeldi…

Naised, kas te muutute lihtsalt laisaks, kui olete teinud hea partii? Või miks saab edukast ja tegijast naisest ühtäkki diivanikaunistus? (Ma tean, et tavaliselt kasutatakse seda sõna meeste kohta…)