Katrin Lust: kas internetitutvus on häbiväärne?

Briti ühiskonna kõrgkiht armastab hinnata tutvusi, mis põhinevad perekonnal, ühistel kooli või ülikooli aegadel. Ka Prints William kohtus oma armastatud abikaasa Catherine Middletoniga ülikoolis, millest võrsus muinasjutuline armastuslugu. Seepärast on briti kõrgseltskonnas tihti häbiväärne rääkida tutvustest, mis on sündinud läbi interneti justkui kuuluksid need alamklassi lõbude hulka.

Tänapäeva ühiskond muutub aga iga päevaga internetikesksemaks ja online tutvused on muutunud tavaliseks mitte ainult noorte, vaid ka vanemaealiste kodanike seas. Ometi on interneti teel tutvunud paaridel oma tutvuspäevade algusest tihti ebameeldiv rääkida.  

Hiljuti käisin vaatamas uhket polomängu. Ühes tiimis mängiv tütarlaps sõitis poloväljakule ülikallis Aston Martinis. Tema kaasa saabus suure Range Rover džiibiga. Nad kasvatavad koos sadu hobuseid ja peavad ühiseid ärisid. 
Pärast mängu tuli kohalikus pubis jutuks nende tutvus. Kui ma küsisin, kuidas saatus nad kaks kokku viis, läksid mõlemad osapooled aga järsku näost punaseks. Tütarlaps kokutas suunurgast, et nad kohtusid läbi interneti. Meesterahvas vabandas sinna otsa, et see oli ainus kord kui ta tutvumiskuulutusi vaatas. Mind hämmastas, et kaks nii edukat ja enesekindlat inimest vastasid minu pinnapealsele küsimusele kokutades ja häbi tundes. Miks peaks internetitutvus tänapäeva 21. sajandi ühiskonnas olema häbiväärne? CNN sõnul kohtuvad interneti kaudul tänapäeval kümnest paarist vähemalt pooled.  

Vaadates neid kahte tekkis minu peas aga veelgi küsimusi. Miks otsustasid kaks kaunist ja edukat inimest otsida armastust läbi arvutiekraani? Vaadates nende liikuvat elustiili olen ma veendunud, et nad kohtuvad uute inimestega igapäevaselt. Või on tänapäeva inimene päris elus armastust alustades muutunud tagasihoidlikuks ja palju kergem on suhtlust alustada läbi arvuti? Inimene kardab eitavat vastust ja sellega kaasnevat mõningast häbitunnet. Arvuti ekraani kaudu on suhte esimesed sammud meie jaoks kindlasti kergemad kui reaalsuses. Samuti on arvuti kaudu kergem rääkida oma minevikust ja ehk isegi vigadest.

Aga ikkagi, kas interneti teel alustatud armastust saab reaalsuses pidada vähemoluliseks kui ülikooli, perekonna või töö kaudu õitsele puhkenud suhet? Armastus on armastus. Pole vahet, kus või kuidas see meie ellu tee leiab.