Maria esimene "kirglik" kohtinguöö: patsutasin norgus meest seljale ja ütlesin, et juhtub ikka..

Ehkki Tinder minu telefonis elab oma elu, ei ole ma seda juba mitu nädalat avanud. Pole nagu põhjust olnud, sest oleme Tomiga ikka ja jälle kokku saanud. Tean nüüd tema poliitilisi vaateid, lugu tema esimesest mootorrattast ja nimekirja tema lemmiktoitudest. Alustuseks hea seegi. Korraga tekkis mõte, et ehk minu pikk vallalisepõlv hakkab ometi läbi saama, aga ma ei laskud sellel siiski oma pähe pesa teha. Läheb nagu läheb. Ainus teadmine, milles võisin üsna kindel olla oli see, et Tom on mulle südamesse pugenud.

Ühel õhtul peale järjekordset külluslikku restoraniskäiku suundusime Tomi korterisse. Kujutate ette küll tavalist kesklinna poissmehekorterit. Kööginurgaga elutuba, milles ühes nurgas on neljakandiline hall diivan ja toa teises nurgas seisab suuremõõduline telekas. Akna all seisis kokkupandav pesurest aluspükste ja mõne särgiga. Tom, märganud, et tal on naisterahvas külas, aga aluspesu laiali laotatud nagu näitusel, rabas kolme sammuga resti ja heitis selle koos trussikutega üle ukse magamistuppa. Toas sai kohe palju rohkem ruumi. Keerutasime alustuseks mõned tantsusammud, sest tegelikult oli õhust juba aimata, mis edasi juhtuma hakkab. Tomi tugevad käed hoidmas minu kätt ja toetamas selga, kui mingit valsilaadset tantsu keerutasime. Õhtusöögi ajal joodud vein oli olemise veidi vindiseks teinud ja üldse oli kõik kuidagi muretu ja kerge. Küll on hea hetkes elada!

Mingil hetkel maandusime Tomi magamistoas, mis oli üks suure peegelkapi ja hiigelsuure voodiga ruum. Ega tol õhtul meil peale voodi midagi vaja ei olnudki. Olin juba tõelistesse õnnehetkedesse sukeldumas, kuid pidu lõppes ootamatult enne, kui see õieti alatagi oli saanud. Tomi väikemees, mis näis igati töökorras olevat, vedas poole pealt lihtsalt alt. Raske öelda, kumb meist juhtunust rohkem löödud oli. Tom ühmas midagi, et vahel ikka juhtub ja ju täna pole see päev ja avaldas lootust, et ehk saab pärastpoole seltsimehe uuesti töökorda, et alustatu väärikalt lõpule viia.

Mina ei teadnudki, mida mõelda, sest polnud sellise olukorraga varem kokku puutunud. Patsutasin meest, kes oli vahepeal sama norgu vajunud nagu tema väikemees, seljale ja ütlesin, et pole hullu ja ma mõistan täielikult, et ärevus sees ja kõik jutud. Korraga küsis Tom kas ma teed tahan. Nii lõppeski minu esimene kireöö Soome-Tomiga. Oodatud grande finale asmel istusime hoopis sooja pleedi sisse mähituna teleka ees, jõime teed ja pugisime šokolaadikreemiga küpsiseid.

Olin vist diivanile magama jäänud, sest ärkasin sellepeale, kui Tom täies riietuses minu ees seisis ja teatas, et peab nüüd tööle minema. Ta andis mulle korterivõtme ja ütles, et viskaksin selle lahkudes postkasti, seejärel suudles mind kirglikult suule, võttis arvutikoti ja lahkus.