Maria kohtingud jätkuvad: tuntud jalgpallur soovis oma meeskonnasärki seksi vastu vahetada

Olenemata sellest, et kohtingud Tiidu ja Toomasega läbi kukkusid (vaata seotud artikleid — toim.), ei morjendanud see mind sugugi. Minu tähelepanu köitis seekord tuntud Eesti sportlane, keda olin senini vaid leheveergude vahelt näinud. Noormehe piltilus välimus ei jäta mõistagi ühtki seelikukandjat külmaks ning kes vähegi ka spordist midagi jagab, mõistab, et tegu on üsna andeka jalgpalluriga. Loomulikult haaras mind täielik rõõmusööst, kui sportlane mind Tinderis sobivaks kandidaadiks märkis.

Ei möödunud kaua, kui Martin minuga vestlust alustas. Ta oli viisakas, taktitundeline ning meie jutt hakkas võluväel sujuma. Ei mingeid veidraid komplimente ega eraeluliste detailide puurimist, vaid siiras uudishimu ning muhe huumor. Olin loomulikult ekstaasis — üle pika aja inimene, kellega oli lihtne ja mõnus vestelda. Lisaks on tegu veel kena inimesega — mida veel tahta?

Peagi täitusidki minu unelmad ning Martin käis välja idee kohtingule minna. Ta pakkus, et tuleb mulle autoga järele, et koos hubasesse restorani õhtusööki nautima sõita. Minu kohustuseks jäi vaid riided selga ajada ja toauksest välja astuda. Tundsin end justkui Okasroosike, kelle prints lõpuks välja ilmus ja ta pikast õudusunenäost äratas.

Mõne tunni pärast kuulsin maja ees mürisevat mootorit ning kiirustasin uksest välja. Istusin häbelikult süsimusta autosse ning noormees heitis mulle sõbraliku naeratava pilgu. Temast pakatas lausa üleolevat enesekindlust ning ma olin hetkega tummaks löödud. Minu peast jooksid läbi tuhanded häirivad mõtted, mis ei lasknud mul selgelt mõelda ning vestlust kuidagi alustada. Põrnitsesin noormehe ilusat nägu ning ei teinud märkamagi, et me pole veel ühtki sõna vahetanud.

Restoranis sujusid aga asjad õnneks veidi paremini. Pärast esimest pokaali veini olin juba oma kompleksidest ning häbelikust meelest üle saanud. Ta osutus väga meeldivaks inimeseks ning ma olin temast täiesti joobunud. Ta oli viisakas, tore, lahke… ilus inimene! Üle pika aja tundsin, et võingi taas armuda! Pärast õhtusööki tegi Martin ettepaneku minna edasi tema poole. Ta selgitas oma ettepanekut häbelikult, et tal oli minuga koos väga meeldiv aega veeta ning ta tahaks veelgi rohkem mind tundma õppida! Olin selleks hetkeks ära joonud kolm pokaali veini, mistõttu tundus see mõte ka suurepärase ideena.

Kui me tema poole jõudsime, sättisin end mugavalt diivanile sisse. Ta elamine oli armas ja ma tundsin end seal väga koduselt. Ta pakkus mulle veelgi alkoholi ning jutustas rõõmsalt oma argipäevadest. Mul jäi vaid üle kihistades kuulata.

Korraga haaras mu tähelepanu tema toas rippuv spordisärk, mille peale oli kirjutatud tema nimi. Mainisin, et see on üks tavatult äge särk. Noormees läks komplimendi peale põlema ning küsis minult meelalt, et mida ma oleksin valmis särgi nimel tegema? Pahvatasin naerma ning vastasin, et miks ma peaksingi midagi millegi nimel tegema? Tema aga ärritus ning ütles, et kui ma särki proovida tahaksin või hoopis endale saada, siis peaksin siiski natuke vaeva nägema. Kuigi mu peas läks kibekähku punane foorituli põlema, otsustasin ennatlike järeldustega mitte kiirustada. Ehk oli tal lihtsalt tavatult halb must huumor? Otsustasin küsida, et mida ta selle all täpsemalt silmas peab.

Ta vastas keerutamata, et kui ma tema spordisärki endale soovin, pean temaga seksima. "Kas sa üldse tahad minuga seksida?!". Peale võigast küsimust oli toas korraga haudvaikus ning Martin vaatas mulle põnevil näoga otsa. Mul hakkas kõhus keerama ning tundsin, kuidas hapnik otsa saama hakkab. Minu suured unistused kukkusid kolinal kokku. Suutsin vaid endamisi mõelda, et miks ma seda varem ei taibanud?

Olenemata sellest, et mu nägu oli sama kahvatu kui koolnul ning sõnad kurku kinni kiilunud, suutsin lõpuks üle huulte paisata eitava vastuse. Martin polnud aga vastusega sugugi rahul ning raksutas närviliselt sõrmi. Ta hakkas mind innukalt veenma. Kas ma siis ei taha maineka ja tegija sportlasega voodit jagada? Miks ma ei taha? Kas ma siis ei mõista, kui paljud tüdrukud tahaksid?

Pärast pingelist situatsiooni otsustasin mõlema jaoks piinliku olukorra lõpetada ning teatasin, et soovin lahkuda. Martin ei kergitanud selle peale kulmugi ning avas mulle viisakalt ukse ja soovis head teed. Mul valgusid pisarad silma ning kodutee möödus nuttes. Kõik oli olnud justkui ilus muinasjutt, mis muutus kohutavaks õudusunenäoks. Paari päeva pärast olin juhtunust veidi toibunud ning leidsin oma painavatele küsimustele mitmeid vastuseid. Kahjuks polnud ükski neist Martini kasuks ning mõistsin, et tegu oli vaid mehega, kes otsis üheööliblikaid, kellega oma seksfantaasiaid täide viia.

Küll aga olin parajalt üllatunud, kui märkasin telefoniekraani vilkumas ning seal seisis sõnum Martinilt. Ta küsis otsekoheselt, et ehk olevat ma meelt muutnud? Särk rippuvat endiselt riidepuul ning ootavat uut õnnelikku omanikku.

Ma otsustasin vastata talle, et ma pole lõdva püksikummiga tüdruk ning otsin siiski midagi enamat. Tema aga tegi seepeale häbematu ettepaneku, et püksikumm võib puutumata jääda. Võib ju lihtsalt suuga teineteisele naudingut pakkuda.

On siililegi selge, et vestlus jäi sinnapika ning ma oma terve päeva ahastusest patja nuttes veetsin. Kas tõesti pole enam kedagi normaalset jäänud?