Meelike: ämm käis Hollandist külas ja arvake ära, mis talle Eestis kõigepealt silma jäi?!
Miks ma siis temaga üldse koos reisile läksin, kui ei tahtnud suhteid parandada? Reisi eesmärgiks oli hoopiski kirja saada kaks peamist punkti: ämma esimene käik Eestisse ja esimest korda ka mu perekonnaga tutvumine. Mõte tekkis sellest, et eelmisest aastast alates, kui ma hollandlasega Tallinnas käisin, hakkas ämm pilte vaadates ahhetama: issand, kui ilus seal on! Järgmine kord tulen mina ka kaasa! Ja kuna mind võimalus reisida seltskonnas mina-hollandlane-ämm eriti ei ahvatlenud, leidsin, et parem on juba see paar päeva temaga ainult üksi olla. Siis pean vaid üht inimest juhatama ja juhendama, lisaks veel lõputu tõlkimine. Sel aasal oli tulekuks ka praktiline põhjus, tulin omale pruutkleiti tellima. Nii oli mul paaril korral hea põhjus mujal olla (kleidiproov) ja ämm sai oma aja planeerimisega üksi edukalt hakkama.
Ühtlasi leidsin suureks rõõmuks, et just sel suvel ka laulu- ja tantsupidu toimub. Mis saaks olla parim põhjus Tallinna tulekuks? Pärib ju ämm pidevalt eestlaste ja eestluse kohta, nüüd oli võimalus kõike ise näha-kogeda ning kirevaid rahvariideid vaadata ja uudistada nii, et küllalt saab. Pealegi, järgmise laulupeo ajal olen ma juba ise peaaegu neljakümnene, ei viitsi mina siis enam ämmaga mööda laulupidusid ringi käia.
Kuhu aga reis siis lõpuks viib, sellest polnud ämmal küll vist üldse aimu. Kes ikka endistes NSVLiidu vabariikides käinud pole, ei tea, mida oodata ning eelarvamused on kerged tekkima. Küsimusi tuli mitme kuu jooksul seinast seina. Mida seal Eestis üldse süüakse? Kas seal üldse söögikohti on? Millist adaptrit kaasa vaja võtta on, et mobiili laadida? Räägitakse, et Tallinna vanalinn on ilus, nii et kas tõesti on midagi ilusat oodata? Mida teil geidest arvatakse, Putin ju ei salli neid (miks üldse Putinit siin Eestiga seoses mainida, aru ma ei saa)? Mida ma oskan selle peale öelda? Küsimused on sellised, nagu arvataks meid muldonnis metsikuna elavat.
Õnneks oli kohe esimesel päeval rida positiivseid asju tulemas (kui välja arvata tõik, et minu jutt ajavahest Hollandiga läks kui kurtidele kõrvadele ja esimene hommikusöök hotellis jäi ämmal söömata. Ta lihtsalt läks sinna tund aega liiga hilja). Esiteks saabusime just sel päeval, kui ilmad ilusaks läksid ning sillerdava päikesepaistega tehtud pildid tulid kaunid välja. Seega sai kinnitust tõsiasi — Tallinn on tõepoolest kaunis.
Teiseks juhtis ämm tähelepanu tõigale, mida ise ei osanud märgatagi — kui puhtad onTallinna tänavad. Ja loomulikult ajalooline vanalinn, värvikirev tantsupidu ning suured ja avarad ostukeskused panid ämma imetlusest ahhetama.
Küll aga ei saanud ma samasugust vastukaja laulupeo puhul. Ei tea, kas oli tegu kultuuri ja keele mittemõistmises, aga meie au ja uhkus üht keskmist hollandlast vist eriti ei ahvatle. Olin küll eeltöö ära teinud, mis avamispäeval kõik toimub ja mis millegi tähendus on, aga ju läks ikkagi midagi (kultuuri)tõlkes kaduma. Ei saanud ämm aru, miks peab kilomeetrid JALA rongkäigus lauluväljakuni kõmpima? Miks hüüab üks muidu tõsine ja sõnaaher eestlane igale rongkäigus kõndivale seltskonnale stiilis „elagu lauljad, elagu tantsijad”? Miks üldse niipalju pileteid laulupeole müüakse, kui kõigile istekohti ei jagu? Aga mis siis saab, kui midagi hirmsat juhtub? Ka eestikeelsed laulud ja kõned ei teinud peo nautimist paremaks, „kirsiks tordil” oli päeva lõppedes täistuubitud ja väidetavalt „haisevas” bussis paar peatust sõitmine.
Ka tüüpilise eestlase elu-olu oli mu hollandlannast ämmale endiselt arusaamatu. Miks teil koer õues ketis on, miks lemmikloom (saksa lambakoer, muide) toas ei ole? Miks mu ema rattaga poes ei käi? Miks üldse nii vähe inimesi rattaga sõidavad? Paar tühja mahajäetud maja olid piisavad, et alev „kummituslinnaks” nimetada. Hakkasin juba mõtlema, et kas tõepoolest oli viga ämm üldse Eestisse tuua?
Tegelikkuses asi vist nii hull ikka ei olnud. Enne äralendu kinnitas ämm kenasti, et kogu reis oli tore ja talle meeldis Eestis väga. Nii sain minagi ülejäänud aja rahulikumalt hingata, uuendatud Tallinna teid ja tänavaid uudistada ning paraku ka elu esimese parkimistrahvi saada. Uuesti ma ämmaga kahekesti enam reisida ei soovi, see on küll kindel. Kui tahab veel meie kaunist vanalinna uudistada ja odavaid hindu nautida, siis peab küll üksi ise tulema. Tee ju selge…
