Mitme mehega kohtamas käimise kaitseks
Lugesin just hiljuti ilmunud artiklit, et uueks trendiks naistemaailmas on mitme mehega korraga kohtamas käimine. Keskmine naine ei oota niisama käed rüpes ja tegutseb sihikindlalt. Lausa 23 protsendil naistest on uuringu kohaselt korraga kolm või rohkem meest sihikul.
Uus trend? Kas tõesti? Mina praktiseerisin seda juba aastaid tagasi. Pole tegu teab mis uue asjaga ja imestamisväärset pole siin kindlasti kohe üldse. Kohting on kohting, ei midagi tõsist ega tõsiseltvõetavat. Jah, ma tean, et paljude jaoks on juba pelgalt kohtingule kutsumine suur asi, eriti kui sõbranna eraelule tuliselt kaasa elatakse. Mäletan, kui eelmine aasta Dublinis elasin ja üle pika aja välja minnes ühe iirlasega kohtusin, siis peale järgmist, juba kokkulepitud kohtumist olid sõpsid minult kõike jõudnud uurida. Et mis nimi, millega tegeleb, kui vana jne. Ja mina oskasin vaid õlgu kehitada, sest „see oli kõigest üks kohting, ei mina tea”. Kas oleksin pidanud? Ühe kokkusaamisega just palju üksteisest teada ei saa, nagunii käib vaid oma parimate omaduste-oskuste esitlemine ning tõelist pilti on raske kokku panna.
Mitme mehega samal ajal suhtlemine ja kohtamas käimine on kõige tüüpilisem ilmselt interneti tutvusmisportaale kasutades. Kirjutada saab paljudega, huvilisi on alati, kokkusaamisi saab üksjagu organiseerida. Ja kuna enamik sealtleitud tutvusi kuulub koondnime alla „paras kamp veidrikke”, siis ei tasu neid ükshaaval ette võttagi. Nagunii on 99% kohtingutest üks suur pettumus, nii oled vähemalt aega kokku hoidnud. Loodetavasti ka tasuta lõuna saanud. Vastasel korral kulutad lihtsalt palju aega enda arvates laheda kutiga chattides ning lõpuks kokku saades ilmneb, et tegu on lihtsalt tropiga. Tropiga, kes ei suuda oma egost üle olla. Või siis jobuga, kelle arvates kõik sinu öeldu on vastuvaidlemist väärt. Või siis erakuga, kes ei vaimustu ei televiisorist, suhkruga kohvist ega üleüldse millestki. Või psühholoogilisi katseid armastava õppejõuga, kes end Dr Hannibal Lecteriga samastab ning oma vaimusilmas end juba sinu köögis kokkamas näeb.
Oma parimatel päevadel olen isegi mitme mehega samal päeval kohtamas käinud. Pisut realistlikku planeerimist ja ajakasutusoskust ning meelelahutuslik õhtu oli olemas. Esmalt ootas mind õhtusöögile üks Eestis viibiv norrakas, pisut hiljem pidin lauast viisakalt lahkuma ning kinno jooksma, kus järgmine kohting ootas. Kokkuvõtvalt olid kõik oma õhtuga rahul ning mina ei pidanud otsustama, kumba ajaveetmisviisi eelistada. Mina valisin mõlemad.
Ühel lõunapausil küsisin Alejandrolt (ma räägin temast päris tihti, aga praegu on tööl enamik kolleege nagunii puhkusel ja mujal väljaskäimiseks hetkel viitsimine puudub. Pealegi saab Alejandrolt alati kõike küsida. Ja viimane lisamärkus- meie vahel ei ole midagi, oleme lihtsalt ühed suured sõbrad.), mida tema sellest arvab, kui naised mitut „rauda tules hoiavad”. Või siis mehed, sest suhetes peab ju võrdsus olema. „Oi, mulle see sinu uus teema väga meeldib!”, hüüab Alejandro kohe erilise vaimustusega. Arvata võib, sest Alejandro on kuulus oma „mul on suur süda, sinna mahub palju tüdrukuid” ütluse poolest. Ja tundub, et tegu pole pelgalt sõnakõlksuga.
„Loomulikult on normaalne käia kohtamas kohe paljudega, kui ise vallaline oled. Lihtsalt käid aga väljas, naudid tasuta õhtusööke ning kohustusevaba seksi ja ei pea muretsema, kas teiste jaoks ikka tasemel oled. Sina ja sinu vajadused kõigepealt”, vuristab Alejandro nagu ettevalmistunult mulle. Nii et meeste arvates on tegu täiesti normaalse nähtusega? Või vaid Alejandro tüüpi meeste jaoks? „Vahel isegi suhtes inimesed tahavad väikest vaheldust. Lihtsalt, et taas end tahetuna tunda või siis kedagi uut oma voodist leida. Me ju kõik oleme inimesed”, lisab Alejandro muigega.
Selle viimase väitega on, nagu on. Küll aga arvan, et vabad inimesed peaks ikka tohtima teha, mis ise tahavad. Kui mitut inimest on võimalik korraga armastada, siis miks mitte rohkem kui ühe mehega väljas käia? See on ju kõigest lihtne kohting…
