Sten on hädas: väliterrassidel on võimatu õhtut nautida, sest kõik kohad on purjus lärmajaid täis
Lisaks viisaka söögikoha valimisele sai ka kellaaega hoolega selekteeritud. Pingsa valimise kiuste sattus väliterrassi kõrvale enam kui kahtlane punt sumisema. Üks leidis, et on igati sobilik tulla mu kaaslasele tema ilust midagi seletama. Purjus inimesele kohaselt oli härra meeleolu heitlik ja ühel hetkel viibutas ta sõrmega ja pröökas, et kõik naised on hoopis koledad. Istusin seal nagu loll ja kujutasin ette erinevaid stsenaariumeid edasisest. Olles ise kaine ja andes aru, et topsivend võib oma tegudes ettearvamatu olla, siis jäin rahulikuks ja jälgisin asjade käiku. Õnneks ei pidanud kaua jälgima, kuna kesklinnas tiirutav politseibuss mõjus ärplejale vägagi tõhusalt ja räuskaja lahkus. Ometi oli kahju tehtud ja tundsin kaaslase ees piinlikkust. Vahvama stsenaariumi kohaselt oleksin ju pidanud lauast tõusma sädeleva raudrüüga ning tülitaja ühe käega kolme meetri kaugusele heitma.
Veel inetum seik purjutajaga juhtus rattaralli ajal Tartu kesklinna popis pitsakohas einestades. Istusin koos naisterahva ja tema lasteaiaealise lapsega. Kõrvallauda sigines neljane punt naisi ja mehi, kellest üks end keset päist päeva väga lõviks joonud. Härra muudkui undas üle terve kohviku ning püüdis istujate tähelepanu. Vallatus tujus mehikest ei seganud isegi laste kohalolu — otse vastupidi! Tüüp arvas, et minu lauas istuv pisike poiss võiks tema kui toreda onuga patsu lüüa ja muidu muhe olla. Õnneks laps sellisest uima joonud onust suuremat ei arvanud. Meie mõnus lõuna oli aga kenasti rikutud.
Olen ühe sõbranna käest tubli peapesu saanud, kui ärplesin südaöise svipsis teeküsijaga. Eksinud kodanik sattus meid tülitama väga halval ajal — arutasime parajasti isiklikke teemasid ja nautisime öist linna. Ja siis järsku — mingi pehme keelega lämisev vanamees tuleb teed kesklinna küsima! Mul kihvatas ja pakkusin, et härra võtab takso ja jätab meid rahule. Sain vastuseks, et olen liiga okkaline ja äkki mu kaaslane ikka seletaks talle teed. Kaaslane vapralt seletaski ning hiljem sain kena peapesu teemal, kas ma ei tea hambaravi maksumusest midagi. Nimelt pelgas naine, et kangema kraami all uitav tegelane oleks võinud järsust vastusest vihastuda ja veidi mu nägu tuunima asuda.
Tol hetkel ma sõbranna sõnade tõsidust mõista ei tahtnud ja olin ärritunud kahele mõeldud õhtu kolmandast ja liigsest vaheletrügijast. Hiljem sain aru, kui rumal minust oli vastu haukuda purjus inimesele keset öist kõrvaltänavat. Kõrvus kumises rohkem testosteroon ja uhkus, kui hambakabineti kirved arved.
Loo moraalina võin vaid nentida, et joogiseid kohtingurikkujaid jagub igasse maailma paika! Puhka jalga odavamas kohas või peida end kallimasse restorani, ikka leiavad nad su üles ja asuvad suhtlust arendama. Näib, et iga deidi lahutamatuks osaks on vaimukusi pilduv kilavate silmadega härra kõrvallauast.
