• Jõuluajaks peeti aega 21. detsembrist 6. jaanuarini.
  • Jõuludeks kaunistati ja korrastati kogu majapidamine ning valmistati uhke piduroog, sest usuti, et nii nagu veedad pühad, möödub ka su eesootav aasta.
  • Kui eluruumid 21. detsembril puhtaks küüriti, ei tohtinud tolmu pühkida enam pühade lõpuni: usuti, et muidu pühitakse ka õnn kodust välja.
  • 21. detsembril tehti valmis ka jõuluvorstid ja õlu. Viimane pidi olema igas kodus.
  • Kõik laenatud asjad toodi jõuludeks koju ja sel ajal ei laenatud midagi ka välja.
  • Koristatud majja toodi jõuluõled, mis tähistasid jõulde algust. Neil õlgedel nii mängiti kui puhati. Neid pilluti lakke, et ennustada järgneva aasta viljasaaki (mida enamkõrsi jäi parte külge rippuma, seda parem saak).
  • Öösiti ei tohtinud valgus toas kustuda. Aknad pidid aga olema kaetud, et valgus välja ei paistaks.
  • Jõuludel ja vana-aastaõhtu soovitati ööläbi üleval olla.
  • Peolauale pidid kindlasti kuuluma õlu, sealiha, jõululeib ning tangust ja sibulast jõuluvorstid.
  • Igaüks pidi saama süüa nii palju kui ise tahtis ja söödi 7, 9 või 12 korda: siis pidi sööjal uueks aastaks jaksu ja tervist jaguma ja tema leib kestma.
  • Mängiti palju jõulumänge, keelatud oli mängimine vaid jõululaupäeva õhtul ja esimese püha hommikul. Valmistati õlgedest loomakujusid, millega sai palju nalja visata.
  • Toomapäeval käidi Tahma-Toomast (õlgedest ja vanadest kaltsudest valmistatud nukku, mis sümboliseeris mustust) viimas. Tahma-Toomas tassiti salaja teise taluõuele, kust leidja püüdis selle ruttu mujale edasi toimetada.
  • Jõuluõhtul tehti kriisi või söega ristid ustele, väravatele, sõidukitele ja isegi kaevule ning põllule. Ristil arvati olevat kaitsev tähendus.
  • Jõululaupäeval ja esimesel pühal ei sobinud külla minna ja ootamatule külalisele tehti häbi.
  • Nii nagu tänapäevalgi, käidi jõululaupäeval omaste haudadel küünlaid süütamas.
  • Mõni mees või naine riietas end pahupidi kasukaga jõuluhaneks või -sokuks ning käis lapsi kontrollimas ning ka karistamas.
Allikas: Folklore, Vikipeedia