Üksindus ja üksilduse tundmine on erinevad asjad, ent tihtipeale ei suuda inimene ise neid eristada. Üksildus on kurbuse ja depressiooni tundmine, et olen maailmas ihuüksi. Üksildased inimesed tunnevad, et keegi ei mõista neid, nad on ebavajalikud. Neil võib olla kõik olemas – armastav perekond, tasuv töökoht, ilus auto ja suur maja. Ent üksildane inimene tunneb siiski end kehvasti.

Sellisel puhul tuleks aeg maha võtta ja mõelda, mis on oluline. Mõelda enda elueesmärgid läbi ja keskenduda ühele, mis enim rõõmu pakub. Alati tasub meenutada ka seda, et ümber on inimesed, kes sind armastavad. Tasub rääkida, mis rõhub ja haiget teeb, sest nad ju tahavad aidata. Lisaks tasub alati otsida ka professionaalset abi. Noorem generatsioon on vaimse tervise häiretest väga teadlik, ent vanemad inimesed pöörduvad psühhiaatri poole alles viimasel hetkel.

Meie kliimas on suureks mõjutajaks ka ilm, eriti päikeseliste päevade vähesus. Sellised tingimused mõjutavad meie päevarütmi, näiteks praegu, kui hommikuti on väljas pime, on ülestõusmine eriti keeruline. Seetõttu tuleb pimedal ajal enda vaimsele tervisele eriti palju rõhku panna. Olles terve päev torssis ja nähes rõõmsaid inimesi, teeb see toriseja vaid pahasemaks. Muutus algab aga iseendast.