Lääne Iirimaa linnas peab Sõrve sääre majaka all kasvanud Ann kolme väikest äri. „Kolmas projekt on küll mittetulundusühing, ent ometigi on sellega palju askeldamist. Kõik ärid on mul moe ja moetööstusega seotud. Töötan ka vabakutselise stilistina.”

Südamlikud ning paberimajandust armastavad iirlased

Iirimaast rääkides ei saa kuidagi üle ega ümber selle legendaarsest ilmast. „Esimese asjana tuleb erinevusena kindlasti pähe Iirimaa ilm,” sõnab Ann. „Vihm on hirmus nõme, kui ikka kolmandat nädalat järjest sajab. Samas on sügiseses Eestis tihti sama olukord.” Tuleviku tarbeks on kuskil ajusopis plaan kuhugi soojemasse kanti kolida.

Seniks hoiab Anni hinge rahul ning soojendab südant iirlaste südamlikkus ja soojus. „Üldistades on inimesed siin sõbralikumad,” kirjeldab Ann iirlasi. „Ka meeldib mulle nende huumorimeel rohkem, kui eestlaste oma. Iirlastega on lihtsam suhelda, kuigi tihti võib see sõbralikkus lihtsalt võlts olla. Eestlane ei ole võlts, kuid on kindlasti vähemalt kolm korda külmem tegelane, kui iirlane.”

Hiljutine, ootamatult Euroopat raputanud ning lennuliiklust häirinud lumesadu Annile kodust tunnet ei tekitanud. “Mulle pole lumi kunagi meeldinud,” muigab ta ebaeestlaslikult. “Mees ja lapsed olid selle lume peale muidugi nagu sead mudas, neile lumine talv kohutavalt meeldib. Õnneks on seda väga harva, lumi Iirimaal on väga haruldane talvisel ajal.”

Veel tekitab tuska kohalik paberimajanduse küllus ja kultus. „Iirlased kohe armastavad hunnikute viisi ankeete täita,” ei suuda digiajastuga harjunud eestlane vanamoelise suhtumisega leppida. „Pankade kiire ja professionaalne tegutsemine, kõikvõimaliku digitaliseerimine ning parem arstiabi on midagi, mida ma Eesti elust kindlasti taga igatsen.”

Sotsiaalmeedia koduigatsuse vastu

Iga eestlane kuuleb vähemalt korra kuus küsimust oma tuttavatelt, et kas koduigatsus ka kimbutab. Kuidas on kõige lihtsam koduigatsusega hakkama saada? „Tänapäeval on õnneks lihtne, löön Facebooki lahti ja olengi hetkega oma õe/venna elutoas,” selgitab Ann. „Koduigatsus tuleb siis, kui pole pikalt Eestis käinud või siis, kui haige olen. Neil hetkedel tuleb ikka igatsus peale: Iirimaal olemise asemel tahaks hoopis isaga teed juua või emaga voodiserval Reiki energiaravi teha.”

Õnneks on Annil igapäevaselt võimalus eesti keeles suhelda, on paar eestlannast sõbrannat ning samuti elab onutütar hetkel tema juures. „Eestis katsun ikka korra aastas käia. Viimase aja väljakutseks on saata lapsed suveks Eestisse nii, et ise ei peaks neli korda lendama,” tunnistab Ann üht suurt muret, mis ilmselt paljudele peredele peavalu ning muret rahakotis tekitab.

Seaprae ja verivorstiga jõulud Iirimaal

Jõulud on Anni peres kombineeritud nii Eesti kui Iiri traditsioonidega. „Jõulud veedame pereringis. Mu elukaaslane töötab Euroopas ning jõulude ajal on ta lõpuks ometi kodus pikemalt, kui vaid neli-viis päeva. Seega jõuluks me kuhugi mujale ei kipu.” Ka jõululaual on traditsioonilised Eesti toidud. „Minu jõululaual on kindlasti seapraad, hapukapsas, verivorstid, jõhvikamoos ja ahjukartulid,” lubab Ann. Eestipärased toidud on laual jõululaupäeval, samuti avatakse peresiseselt kingitused. Ikka nii, nagu Eestiski samal ajal tehakse. Järgmisel päeval käib kodus jõuluvana ning edasi minnakse juba Anni elukaaslase õe juurde õhtusöögile. Siis on aeg iiri traditsioonide jaoks. „Nüüd värske poe avamisega tuleb taas oma aega planeerida, et töö ja kodu kenasti jälle kiirel pühadeajal tasakaalu saada.”

26.detsember on Iirimaal tuntud kui „St. Stephens Day”, sel päeval on samuti kombeks pereliikmeid ning sõpru külastada, aktiivsemad iirlased käivad lausa sportimas sel päeval. Jõulukaunistused ning kuusk hoitakse Iirimaa kodudes kuni 6nda jaanuarini, kaunistuste varasem eemaldamine ning kuuse välja viimine võib tuua uuel aastal halba õnne. Ka astelpõõsast tehtud ringikujulise uksekaunistuse (inglise keeles “ring of Holly”) traditsioon on Iirimaalt pärit. Tegu on põõsaga, mis on kaunis ka jõulude ajal ning andis võimaluse vaesematel inimestel samuti oma elamist kaunistada ning jõulumeeleolu luua.