Minu ilusaim hetk: leegivõbin, säraküünalde pragin ning küünlalõhn on mu mälestustes siiani üks eredamaid lapsepõlve elamusi

Ootame Naisteka lugejatelt lugusid nende südantsoojendavatest hetkedest, mõnusatest mälestustest ja ilusatest hetkedest. Heidile tuli kuuske ehtides meelde lapsepõlv ning elevus, mis tekkis küünalde ja säraküünalde süütamisega.

Just rääkisin oma täiskasvanud tütrele, kuidas minu lapsepõlves, ehk siis 70-80 -datel aastatel jõulukuuskesid ehiti. Kuidagi nii eredalt tuli kõik meelde, justnagu olnuks see eile…

Kõigepealt võtsin ma igal aastal ette “šopingutuuri” poodi, kus müüdi jõulu- õigemini nääriehteid. See asus linna lõpus, kus alati oli nii pime ja hirmus, aga ometigi ma salaja seal käisin. Oma kogutud taskuraha eest ostsin siis igal aastal mõned ehted, mis eriti meeldisid. Kuuse kaunistamine oli alati minu töö ja nautisin seda muidugi täiega. Kõige kõige eredamad ja positiivsemad mälestused seostuvad mul aga küünalde ja säraküünaldega, mis õhtu saabudes kuuse küljes põlema süüdatud sai.

Küünlad olid ju päris ja see leegivõbin, säraküünalde pragin ning küünlalõhn on mu mälestustes siiani üks eredamaid lapsepõlve elamusi! Muidugi pidi väga hoolas olema, et küünlad viltu ei jääks, sest siis tilkus liiga palju rasva maha ja küünla ümber pidi ka piisavalt palju vaba ruumi olema, et puu põlema ei läheks! See oli imeline aeg, mida ma ei oska lihtsalt kirjeldada! Ei olnud mingeid led-tulukesi, ega kalleid kingitusi-maiustusi. Oli tõeline jõulurõõm pisikestest asjadest!!!

Nüüd ehtisin lapselapsega jõulupuud ja üks vana ehe mu seda lugu rääkima pani.:-)

Jõulurõõmu kõigi kodudesse soovides

Heidi

Saada ka sina meile oma lugu: AUHINNAMÄNG | Teeme jõuluootuse helgemaks! Kirjuta meile oma jõuluimedest ja südantsoojendavatest hetkedest, mille eest oled elu lõpuni tänulik. Võid võita väga uhke jõuluteemalise auhinna Iittalalt! Lugusid ootame aadressile [e-mail]