Link kopeeritud!

Pereterapeudid selgitavad: miks sa nii vihane oled, kas ja kuidas tohiks viha välja elada ja mis juhtub siis, kui sa viha pidevalt maha surud

 (2)

Pereterapeudid selgitavad: miks sa nii vihane oled, kas ja kuidas tohiks viha välja elada ja mis juhtub siis, kui sa viha pidevalt maha surud
Panthermedia, Scanpix

Kui räägime vihast, siis enamasti keskendume sellele agressiivse käitumise kontekstis, sest see on ilmselge ja nähtav. Viha agressiivsel viisil väljendavad inimesed on kaugelt märgatavad: karjuvad, vehivad kätega, on valjuhäälsed, sarkastilised ja teisi solvavad — nendest hoiame hea meelega eemale, kirjutavad 4 Kliinik pereterapeudid Jelena Nikitina ja Tähe Rootsmäe-Sööt.

Viimasel ajal on aga üha enam hakatud rääkima nähtamatust, inimese sisse peidetud vihast. Kui kogemus vihaga on olnud hirmutav, siis võib viha tunduda äärmiselt ebamugav emotsioon, mida püütakse mitte tunda, seda varjatakse ega näidata hea meelega välja. Emotsioon aga varjamisest ära ei kao, vaid hakkab elama oma elu ja väljendub näiteks pidevas närvilisuses, äkilistes ägestumistes, endasse tõmbumises või mõjuma tervisele (kiire haigestumine, krooniliste haiguste süvenemine; stressi kuhjumisel kiireneb südametöö, tõuseb vererõhk, võib välja kujuneda depressioon, ärevus). Mida rohkem viha või mõnda teist emotsiooni alla suruda ja mida rohkem selle tundmist vältida, seda rohkem saab see võimust ja võib hakata mõjutama käitumist (näiteks emotsionaalne ülesöömine, enesevigastamine, suuremate koguste alkoholi tarvitamine, ülemäärane treenimine jm asendustegevused).

Loe veel

Seotud lood:

Oleme harjunud jagama tundeid „negatiivseteks” ja „positiivseteks”. Ja see on arusaadav, sest tunda rõõmu, õnne, rahulolu on meeldiv ja tore, samas viha, kurbus, abitus, süütunne on rasked ja koormavad tunded. Lisaks tunduvad mõned emotsioonid sotsiaalselt enam soovitud kui teised. Õnneliku inimese rõõmust on hea osa saada, samas olla vihase inimesega ühes toas, võib olla ebameeldiv ja hirmutav. Viha on väga tugev ja jõuline tunne, mis ühelt poolt kontrollimatuna võib kaasa tuua hävitavaid tagajärgi, teiselt poolt aga anda vajalikku energiat raskuste ületamisel ja muutuste tegemisel. Kindel on see, et viha on signaal, mis annab meile märku, et midagi ei sobi, meie vajadused on rahuldamata või keegi teeb meile liiga.

Viha võib väljendada, aga lugupidaval viisil, mis ei tee teisele haiget

Viha ei pruugi olla sotsiaalselt aktsepteeritud, ei ole viisakas olla vihane ja veel ebaviisakam on oma viha väljendada — see arusaam on arvatavasti paljudel lapsepõlvest tuttav. Ja kuidas väljendada viha oma lähedastele, lastele ja partnerile — inimestele, keda armastame? Kas on võimalik samaaegselt tunda nii armastust kui ka viha? Rahulolematuse, ärrituse ja viha väljendamine paari- ja lähisuhetes on oluline teema. Mõned väljendavad viha pideva kriitika ja süüdistuste näol, näiteks „Sa jääd alati hiljaks!”, „Sa ei hooli minust üldse!”, „Miks ainult mina pean hoolitsema laste ja kodu eest?”, mõned„karistavad” vaikimise ja ignoreerimisega, lootes et lähedane inimene saab ise aru, mida tegi valesti.

Tihti esineb tülitsemist pisiasjade pärast nn „mustade sokkide probleem”, kus tülitsetakse igapäevaste asjade pärast, samas ei räägita tekkinud emotsionaalsest distantsist, usalduskriisist, rahuldamata vajadustest. Ka teraapiasse tulles võivad inimesed jääda pealiskaudseks — arutatakse, kes mida teisele ütles, kes mida tegi või tegemata jättis — tegelemata sealsamas raskemate ja valusamate teemade ja tunnetega. Vahel võib viha olla nagu jäämäe tipp ning maskeerida teisi tundeid — valu, igatsust, üksindust, hüljatust, pettumust. Viimasena nimetatud tundeid võib olla oluliselt raskem teadvustada ja valusam väljendada. Tähtis on väljendada oma tundeid, k.a. viha, kuid seda tuleks teha lugupidaval viisil, mis ei tee teisele haiget. Vahel inimesed arvavad, et nad ju ei tõsta häält ja kasutavad viisakaid sõnu enda väljendamiseks, kuid tulemuseks on ikka tüli ja see, et öeldu teist riivab. Sellises olukorras tasuks siiski tekkinud tunnetest rääkida, et vältida sarnase olukorra tekkimist tulevikus.

Kui viha on keeruline väljendada, võib abi olla järgnevast:

● “Mina-sõnumid“ — asjalik ja lugupidav viis tunnete väljendamiseks, rääkides mida olukord on just sinuga tekitanud, samas vältides teise süüdistamist või muul moel haiget tegemist. “Mina-sõnumite” eesmärk on dialoogi soodustamine ja konfliktide eesmärgipärane lahendamine.

● Aja maha võtmine — kui emotsioonid võtavad võimust ja konflikt muutub teravaks, tasub võtta hetkeks aeg maha, eemalduda olukorrast. Tähtis on rahulikul ajal selle tehnika kasutamisest eelnevalt partneriga rääkida, et ta teaks, et sa rahunedes naased teema arutamise juurde tagasi.

● Oma emotsionaalse seisundi jälgimine — konfliktid on kergemad tekkima, kui oled väsinud, näljane, magamata, ülekoormatud, tõbine, naised võivad olla mõjutatud menstruatsioonitsüklist. Seda infot teades, on ehk lihtsam jätta emotsiooni pinnalt reageerimata.

● Füüsiline tegevus — kiire sörk ümber kvartali või hoogne koristamine võib aidata emotsiooni intensiivsust maha laadida, selgemalt mõelda ja hiljem rahunenuna probleemist rääkida.

● Hingamisharjutused

Suuremad probleemid võivad tekkida hoopis sellest, et konflikti aluseks olnud teemat rahunedes välditakse, püütakse unustada, kuid arusaamatus tegelikult säilib. Sellisel juhul tuleb analoogse situatsiooni kordudes vana olukord koos vanade emotsioonidega taas meelde ja lisab tülisse intensiivsust. Tähtis on rahunedes konflikti tekitanud teema juurde tagasi tulla ja püüda sellele leida mõlemat osapoolt rahuldav lahendus.

Kõik emotsioonid k.a. viha on bioloogilise tekkega ja nende tekkimine ajus on situatsiooni poolt põhjustatud ning ei allu tahtlikule kontrollile. Seega kui räägime tunnete talitsemisest ja kontrolli
alla võtmisest, siis räägime pigem tunnete äratundmise ja oma käitumise kontrollimise, mitte tunde ära kaotamise kontekstis. Mõni õpib oma tundeid paremini väljendama, rakendades ühte või teist käitumuslikku meetodit. Teine aga vajab terapeudiga nõu pidamist, sest tunnete alged võivad olla sügavad või seotud läbielatud minevikusündmuste ja traumadega. Viimasele võib viidata see, kui inimene reageerib väga emotsionaalselt, plahvatuslikult ja olukorrale ebaproportsionaalselt. Käesolev situatsioon on justkui „päästik“​ ​varasemalt kogetud emotsioonidele, mis on jäänud lahendamata, kuid on aastatega kuhjunud.

Alates jaanuarist on 4 Kliinikul plaanis avada vihaga toimetuleku grupikohtumised, kus käsitleme põhjalikumalt ja individuaalsemalt, olukorraspetsiifiliselt ülaltoodud teemasid ja harjutame uut moodi reageerimist. Grupp paneb rõhku vihaga toimetulekule sellisel viisil, mis ei kahjustaks teist inimest või vihastajat ennast. Vaatleme lähemalt ka vihastamise tegelikke põhjuseid. Selleks et gruppi tulla, ei pea viha olema kedagi teist või iseennast kahjustanud, hea on tulla juba esimese sellekohase muremõtte tekkimisel. Inimene saab paremini teadlikuks enda sees toimuvast ning selle väljendamine muutub lihtsamaks

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare