Link kopeeritud!

Seapea ja soolaoad – mida huvitavat leidus meie esivanemate jõululaual?

 (4)

Seapea ja soolaoad – mida huvitavat leidus meie esivanemate jõululaual?
Unsplash / Mike Tinnion

Me teame, et traditsioonilisele jõululauale kuuluvad sealiha, verivorstid ja hapukapsas. Sekka pohlamoosi, marineeritud kõrvitsat ja muudki. Kuid mis täpsemalt kuulus meie esivanemate pidulikule õhtusöögilauale?

Kui soovid sel aastal esivanemate kombel pidusööki nautida, peaksid esmalt teadma, et jõuluõhtul tuli süüa 7 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Loomulikult ei tähenda see, et iga kord tuleks terve taldrikutäis head ja paremat süüa, toidukorrana läks arvesse ka väiksem vahepala. Rikkalikult kaetud laud oli varasemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagas see, et uuel aastal on külluslikult toitu. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.

Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road.
Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba.
Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati valgete tanguvorstide kõrval veripalle.
Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes.

Loe veel

Seotud lood:

Liha juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder.

Veel oli eristaatuses jõululeib. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks.

Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Usuti, et jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viidi jõululeib uuel aastal viljasalve ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.

Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde piparkoogid, mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise. Neid vormiti klaasi, noa, vahel ka isetehtud vormidega.

Jõululeibade ahjust väljavõtmisel jälgiti, kas koorik on lahti või lõhki küpsenud või leib ilus. Kõik rikked märkisid, et perest on keegi lahkumas.

Jõululauale kuulus kindlasti ka jõulukali ehk õlu. Lisaks oli levinud pohladest valmistatud morss.

Kallis lugeja, millised neist toitudest kuuluvad ka sinu jõululauale?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare