Mõtle rahulikult
Pikad tööpäevad ja lõputu kohustuste nimekiri on väsitavad. Kuid olukorra tõsidus sõltub sellest, kuidas sellesse suhtud, kinnitab koolitusguru ja raamatu AdaptAbility autor M.J Ryan. Mida rohkem stressis me oleme, seda vähem suudame ratsionaalselt mõelda ja probleemidele lahendusi otsida, kinnitab Ryan. Tema soovitab õppida stressi esimesi ilminguid ära tundma ning neid lõdvestustehnikate abil eemale peletada. Kui tunned, et vererõhk tõuseb ja tuju läheb ära, pane esiteks silmad kinni ja hinga kolm korda sügavalt sisse, soovitab Ryan.

Maga välja
Töönarkomaanid, pange tähele — hilisõhtune rabamine ei ole parim viis karjääriredelil tõusmiseks. Vähene uni toob kaasa kehvad töötulemused, vähendab su võimekust ning tekitab depressiooni. Uni aga aitab raskest päevast taastuda ning järgmiseks päevaks taas vormis olla. Kui sul on uinumisega raskusi, võta vähemalt tund aega enne voodisse minekut aeg maha. Käi vannis või loe raamatut, mis ei ole sinu tööga seotud. Sülearvutid ja nutitelefonid jäägu magamistoa ukse taha! Aasta algul tehtud uuring näitas, et ameeriklased magavad halvasti seetõttu, et veedavad enne und palju aega teleri või arvuti ees või telefone näppides.

Ole tänulik
Mäletad seda särasilmset entusiasti, kes esimesel tööpäeval uksest sisse astus? Jah, see olid sina ja samamoodi peaksid sa vastu astuma igale tööpäevale. Pane kirja oma saavutused, mille üle oled uhke ning kohustused, mis sulle oma töö juures meeldivad ja loe neid, kui tunned, et väsimus ja tüdimus hakkavad võimust võtma. See harjutus aitab sul meenutada, miks sa igal hommikul kontorisse tuled ja ja lisab sulle hea annuse positiivsust ja enesekindlust.

Võta vabalt
Tunned, et töö on sinust kõik mahlad välja imenud? Pole siis ime, et sa eriti produktiivne pole. Ajakirja Psychological Science andmetel ergutab hea tuju loomingulist mõtlemist ning tööl meeldivate asjadega tegelemine virgutab vaimu. Western Ontario Ülikooli teadlased selgitasid välja, et naljaka YouTube video vaatamine või lemmikmuusika kuulamine aitasid töötajatel paremini keskenduda keeruliste probleemide lahendamisele. 2009 aastal Melbourne ülikoolis tehtud küsitlus näitas, et inimesed, kes surfasid tööajal netis, olid 9% produktiivsemad kui need, kes kontoris igavlesid või kohusetundlikult vaid tööd tegid. Naer on parim stressileevendaja, seega lase aeg ajalt lips lõdvaks ja lõõgastu.

Kaunista oma päeva
Mõnikord on väga okei tööl öko olla. Teadlased on kindlaks teinud, et rohelises kontoris on inimesed rahulolevamad. Inimesed on rõõmsamad sellistes kontorites, kust avaneb loodusvaade ja mida kaunistavad elusad taimed. Seega too oma töölauale mõned lilleõied ja veeda lõunapausid lähimas pargis. 20 minutit looduse keskel annab sulle energiat ja tõstab tuju. Isegi loodusfotod aitavad meeleolu parandada.

Ära lükka töid edasi
12-20% inimestest lükkab pidevalt oma tänaseid toimetusi homse varna, näitab 2007. aastal Psychological Bulletinis avaldatud uuring. Kasu sellest küll midagi ei ole. Inimestel, kes kohustusi edasi lükkavad, on madalam eneseusk ja enesehinnang ning nad ei usu, et nad kunagi selle tööga toime tulevad. Tegelikult on ainus viis oma hirmudest jagu saamiseks nendele julgelt vastu astuda. Stanfordi uurijad on avastanud, et võime oma tööga toime tulla on seotud usuga iseendasse ja oma võimetesse. Kui mõtled ülesandest kui võimatust ja aeganõudvast, siis see võtabki sul kaua aega.

Võta end kokku
Esmaspäev võib küll olla kõige kardetum päev nädalas, kuid hoopis teisipäevad on kõige stressirohkemad, väidavad Briti uurijad kontorirottide seas läbi viidud küsitluse põhjal. Põhjus selles, et siis jõuab inimestele kohale nende tegemata ja tegemist ootavate tööde hulk ning selleks, et kõik tehtud saaks, töötavad nad ilma lõunapausita kuni hilise õhtutunnini. Kui kohustusi on rohkem kui nende täitmiseks aega või tahtmist, võtavad inimesed tihemini haiguslehti, lükkavad toimetusi edasi ja annavad üle lohakalt tehtud tööd. Seega võib küll ahvatlevana tunduda mõte jätta mõned ülesanded homseks, kuid targem on end kokku võtta, et mitte hiljem palehigis tähtaja kartuses rabeleda.

Puhka. Tihti!
See, kuidas oma vaba aega väljaspool kontorit veedad, on produktiivsuse kohalt sama oluline kui see, kuidas veedad oma aega kontoris. Ajakirjas Journal of Organizational Behavior möödunud aastal avaldatud uuringu näitas, et puhkused tõstavad tuju, leevendavad stressi ja emotsionaalset kurnatust ning suurendavad töövõimet.
Olulisem ei ole mitte puhkuse pikkus, vaid mida sa sel ajal teed. Seetõttu soovitatakse pigem võtta aastas mitu lühikest puhkust kui kõik puhkusepäevad korraga välja. Selle asemel, et kaks päeva kauem palmi all lebada, kuluta see raha ja aeg parem millelegi tõeliselt ägedale. Ja mis kõige tähtsam — puhkuse ajal töö peale ei mõelda! Kui närveerid puhkusel olles kontoris toimuva pärast, lähed tööle tagasi sama kurnatuna kui sealt lahkusid.

Keskendu
Ürita keskenduda ühele asjale korraga. Multitasking on küll moes, kuid pidev hüplemine ühelt teemalt teisele võib põhjustada töös vigu ja tekitada stressi. Kui võtad järgmise ülesande ette enne, kui eelmine pole veel lõpetatud, hajub su tähelepanu ja kokkuvõttes on tulemus halb. Küll aga võid järgmise ülesande ette võtta siis, kui käesolev tundub antud hetkel igav ja selle lõpetamisega kannatab oodata. Kui vahepeal võtad käsile midagi lihtsamat ja suudad sellega kiiresti toime tulla, saad lisamotivatsiooni ja energiat eelmise ülesande lõpetamiseks.

Suhtle veebis
Veel üks võimalus ebameeldivate segajate vältimiseks on arvutisuhtlus kolleegidega. 2008.aastal Journal of Computer Mediated Communication ajakirjas avaldatud uuring näitas, et töötajad, kes suhtlesid kolleegidega virtuaalselt, said rohkem oma tegemistele keskenduda ja neid segati oluliselt vähem kui neid, kes suhtlesid kolleegidega näost näkku. Arvutis saad jutud hoida lühikesed ja konkreetsed ning see annab võimaluse oma aega ja graafikut paremini kontrolli all hoida. Näost näkku suhtlus aga võib areneda edasi tühiseks lobaks.

Muuda pausid kasulikuks
Kuidas veedad oma lõunapause? Kui kasutad neid selleks, et käia pangas, viia pesu keemilisse ja organiseerida lapse sünnipäevapidu, suundud kontorisse tagasi sama väsinuna kui sealt lahkusid. Kui võimalik, lase end pausi ajal täiesti lõdvaks, mine trenni, venita, suhtle kolleegidega või tee väike uinak. Need tegevused aitavad su end järgmiseks pooleks päevaks koguda, et jaksaksid oma tööaega efektiivselt kasutada.

Mölla nädalavahetustel
Nädalavahetusel töötamine kurnab su täiesti ära ja viib järgneva nädala töö tulemused alla. Nädalavahetused on pere ja sõprade aeg ja mitte ükski ülesanne ei saa olla nii oluline, et neilt aega röövida. Kui muidu ei saa, jäta arvuti reede õhtul tööle, et sul ei oleks isegi võimalust laupäeva õhtul mõni meil saata või projekt lõpetada.

Ära muretse — vähemalt mitte kogu aeg
Muretsemine on kõige kiirem tee läbipõlemiseni, sest hoiab su aju konstantselt ärevusseisundis. “Usutakse, et muretsemine aitab sind,“ ütleb Ryan. „Arvatakse, et töö pärast närveerimine aitab sul sellega paremini hakkama saada. Kui seda usud, siis jäädki alatiseks muretsema,“ selgitab ta. Kuid see ei pea tingimata nii olema. Tema soovitab muretsemisele pühenduda mitte rohkem kui 30 minutit päevas ja see aeg võiks olla ette planeeritud ja märkmikusse kirja pandud. Kirjuta üles oma mured, et saaksid neile selle muretsemiseaja jooksul lahendused leida. Kui aeg läbi, ei ole sul selle päeva jooksul rohkem pabistamiseks aega. Tõsi, see vajab natuke harjutamist, kuid teadmine, et sul on hiljem muretsemise jaoks aega, on vabastav, kinnitab Ryan ja lisab, et kui me suudame tegelikult oma mõtteid kontrollida, milleks siis raisata oma aega muretsemisele?

Allikas: iVillage