Nimelt tahan ma natukene rääkida sellest, mis mulje on mul viimasel ajal Eesti töömaastikust jäänud. Augustis hakkasin ma püsivat töökohta otsima, kuna hooajatöö sai läbi. Kandideerisin nii läbi töötukassa, kui ka läbi CVkeskuse. Paljudesse kohtadesse kutsuti töövestlusele ja sai ka käidud. Siit ka minu pettumus. Näiteks kandideerisin ma ilusalongi administraatori kohale, vestlusel selgus aga, et minu töö oleks poes kauba pähe määrimine, ei sarnane just väga administraatori tööle, või mis? Teine koht, kus ma käisin, oli ametinimetus kliendikonsultant, tegelikult nägi töö välja selline, et päevast päeva helistan inimestele ja pakun neile telefoni teel selle firma teenust, palk siis olenevalt sellest, kui palju lepinguid saad.

Ei taha üldse vinguda ega midagi, aga tööandjad võiksid oma kuulutustes ikkagi ametinimetusega täpsemad olla, või siis ametikirjelduses välja tuua täpsemalt, mida peab tegema. Kandideerides ametikohale, siis ma siiski eeldan, mida see endast enam-vähem kujutab, aga kui kohale minnes tuleb välja, et ma pean hoopis sootuks midagi muud tegema, siis otseloomulikult olen ma pettunud.

Seega hetkel ongi selline olukord, et pidevalt kandideerin ja otsin tööd ning loodan, et peagi leian miskit. Tihtilugu on olukord selline, et käid vestlusel ära, töö tundub ideaalne ja siis saad teada, et palk on umbes 400€ kuus (bruto). Jah, ma ei eelda, et ma saan kohe supertöö ja hakkan tuhandeid teenima, aga samas on mul vaja ka üür ja arved maksta. Loomulikult lepin ma ka väikese palgaga ja ma ei saagi väga suurt palka kuskilt nõuda, sest olen siiski veel noor ja töökogemust on ligikaudu 1,5 aastat, peamiselt klienditeenindaja valdkonnas. Aga ma eeldan, et tööpakkujad võiksid olla kuulutustes täpsemad ning samuti oleks viisakas, kui meilile vastatakse ka siis, kui sa ei osutunud valituks, muidu sa lihtsalt ootad ja ootad.

Kas kellelgi on veel selliseid kogemusi?