„Mõeldakse, et kutsekool on lihtne ja lebo, küll seal saavad kõik hakkama. Mõned arvavad, et kutsekas magatakse tunni ajal, kontrolltööde ajal ainult spikerdatakse ja õpetajad joovad kogu aeg kohvi ega viitsi õpilastega tegeleda. See ei ole üldse nii,“ ütleb 17-aastane Getter Jaani, hiljuti saates „Eesti otsib superstaari“ neljanda koha võitnud Tallinna tüdruk.

Getter lõpetas eelmisel kevadel põhikooli, kuid ei läinud edasi õppima mitte tavalisse gümnaasiumisse, vaid hoopis Tallinna Tööstushariduskeskusesse. Kooli lõpetades saab temast rätsep-stilist ja luuser ei ole ta kindlasti mitte. Ta teab väga hästi, et niisama ilusate silmade eest kutsekoolis hindeid ei saa, vaid ameti saamiseks tuleb ka kutseõppes vaeva näha.

„Minu meelest on Tööstushariduskeskuse keskkooli tase hea. Mul on väga hea meel, et ma sinna kooli läksin,“ on Getter rõõmus, „muidugi me õpime natuke teistsuguseid asju kui tavalises gümnaasiumis, aga matemaatika on minu jaoks palju huvitavam, kui saan seda seostada lõike konstrueerimisega.“

HEA TEADA!
  • Eestis on täna üle 40 kutseõppeasutuse, kus saab õppida sadu erinevaid ameteid. Haridusministeeriumi andmetel õppis mullu sügisel kutsekoolides umbes 30 000 inimest.
  • Viimasel ajal on kasvanud nende õppurite arv, kes lähevad kutseharidust omandama pärast ülikooliõpingute lõppu.
  • Ideid, mida kutsekoolis õppida leiad siit.
  • Aastatel 2007-2013 investeeritakse Eestis kutseharidusse 4 miljardit krooni.
  • Kutsehariduse maine parandamiseks rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest eraldi kutsehariduse populariseerimise programmi, mille kohta saad rohkem infot SA Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/arendusprojektid
  • Praegu kestab kutseõppuritele foto-, video- ja helifailide konkurss „Kutseharidus on lahe!“, rohkem infot leiad SA Innove kodulehelt.
Allikas: SA Innove
Getter jõuab praegu käia koolis (tõsi, osaõppeajaga), osaleda Keskkoolimuusikali ettevalmistamises, lindistada uut, kevadel ilmuvat albumit ja osaleda aktiivselt muudes projektides. Sugugi mitte kõik 17-aastased ei pea sellisele koormusele vastu.

„Kutsekool ei ole sanatoorium neile, kes mujal hakkama ei saa,“ kinnitab Getter, „kui sul on kehv tunnistus, ei võeta sind ei gümnaasiumisse ega kutsekooli.“

See, et Getter läheb kutsekooli, sai selgeks millalgi eelmisel aastal, kui tüdruk põhikooli lõpetades tuleviku peale mõtlema hakkas. Rääkides tulevikuplaanidest juba Tallinna Tööstushariduskeskuses õppivate tuttavatega sai Getter teada, et just selles koolis on võimalik õppida midagi, mis teda tõeliselt huvitab – rõivadisaini.

„Ma tegin juba väikesena Barbie’dele sokkidest pluuse,“ räägib ta säravate silmadega, „praegu joonistan paberile hulle kavandeid ja loodan, et saan need kunagi päriselt valmis õmmelda.“
Getter tunnistab, et ta on Tööstushariduskeskuses rahul ja talle meeldib seal. Õpitav aine on huvitav, õpetajad on põnevad isiksused ja oma ala fanaatikud, lisaks läbitakse korralikult ka keskkooli programm ja soovi korral saab teha riigieksamid, et minna edasi õppima kas rakenduskõrgkooli või ülikooli.

„Mul on sõbrannasid, kes praegu lõpetavad gümnaasiumi ja mõtlevad nüüd kutsekooli minna. Nad tunnistavad praegu, et oleks võinud pärast põhikooli hoopis kohe kutsekooli kasuks otsustada,“ tunnistab Getter, „minul on nendega võrreldes tulevikus eelis – keskkooli lõpetades on mul juba eriala olemas ja samas saan ma soovi korral minna edasi ülikooli.“

Ülikooli mõte ongi Getteril juba praegu peas, ta soovib sarnaselt oma emale saada tantsujuhiks.