Küsisime Tööinspektsioonist nõu, mida iga naine peaks teadma ning milleks tuleks valmis olla, kui on plaan pärast lapsehoolduspuhkust tööle tagasi minna. Meie küsimustele vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal.


Tavalisemad probleemid on, et lapsehoolduspuhkuselt naasvat  ema ei soovita enam tagasi võtta või teda sunnitakse lahkuma “poolte  kokkuleppel”, väidetakse, et ta pole enam tööalaselt pädev ja seetõttu  tuleb tal kohast loobuda. Kuidas end selliste asjade vastu kaitsta?

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles tööandjaga oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel, kuid töölepingut muuta saab vaid kokkuleppe saavutamisel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele.


Kuidas peaks käituma, kui tööandja soovitab lahkumisavaldusele alla kirjutada, kuid naine pole sellega nõus?

Enne allkirjastamist on väga oluline veenduda, et antav kinnitus või nõusolek vastab tahtele ja soovile. Hiljem on väga raske või lausa võimatu tõestada vastupidist.

Kui töötaja ja tööandja vahelist probleemi pole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, saab pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Dokumentaalsed tõendid (näiteks e-kirjad, ettevõttesisesed dokumendid jms) või tunnistajate kontaktid tuleb esitada töötajal endal. Selleks on mõistlik tõendeid koguda ja säilitada juba varem.


Kui ema siiski tunneb, et tema elu tehakse põrguks ja tööandja leiab erinevaid viise, kuidas seadustest üle olla, kuidas siis peaks see ema käituma?

Informatsiooni oma õiguste kohta võib küsida Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt 640 6000, mis annab nõu igal tööpäeval kell 10-15. Telefonile vastavad Tööinspektsiooni juristid, kes selgitavad töölepingu seadust ja sellega seonduvaid küsimusi. Tööinspektsioonile võib esitada küsimusi ka e-postile jurist@ti.ee. Pikemat selgitust vajavate küsimuste puhul võib pöörduda tööinspektor-juristi vastuvõtule Tööinspektsiooni kontorites üle Eesti.


Kui pikalt tuleks oma soovist tööle naasta tööandjale ette teatada?

Lapse emal või isal on õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. See tähendab, et ette võib teatada ka varem, või hoopis hiljem, kui tööandja seda aktsepteerib. Tööandjal on kohustus tagada töötajale töö ja keelduda sellest ei saa.

  

Kas tööandjal on õigus teha emale hinnalandust, st alandada palka, vähendada koormust, anda talle teised tööülesanded või madalam positsioon?

Lapsevanemat ei tohi võrreldes teiste töötajatega diskrimineerida. Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. See võib olla näiteks senisest kõrgem töötasu, mida ülejäänud töötajatele tema eemalviibimise ajal rakendama hakati. Tööandjal tuleb tagada töötajate võrdne kohtlemine ja sellises olukorras on töötajal õigus nõuda muudatust ka enda töötingimustes.

  

Kas tööandjal on üldse mingit põhjust keelduda lapsehoolduspuhkuselt naasvat ema tagasi võtmast?

Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema taas tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.

Kas emal on õigus paluda, et teda koondataks?

Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa. Alla 3aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondada keegi neist.

  

Millised on lapsevanemate õigused lapsepuhkusele?

Nii emal kui ka isal on õigus igal kalendriaastal kasutada lapsepuhkust 3 tööpäeva ühe või kahe alla 14aastase lapse korral ning 6 tööpäeva ühe alla kolmeaastase või vähemalt kolme alla 14aastase lapse korral. 2012. aasta lõpuni makstakse nende päevade eest töötajale 4,25 eurot ühe päeva kohta. Alates järgmisest kalendriaastast muutub hüvitamise kord ja tasustamine hakkab toimuma lähtuvalt töötasu alammäärast. Need summad hüvitatakse nii praegu kui edaspidi tööandjale riigieelarvest.

Kas isadele on ette nähtud tasustatud lapsepuhkust?

Isadel on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust, mida saab välja võtta kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva kuni kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Selle aasta lõpuni on isapuhkus tasustamata, kuid alates 2013. aastast tasutakse nende päevade eest isale tema keskmise töötasu alusel, mille ülempiiriks on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.

Mida tähendavad nn lapsepäevad ja mis tingimustel neid kasutada saab?

Lisaks on vanematel õigus kasutada iga-aastaselt tasustamata lapsepuhkust kuni 10 tööpäeva, kui peres kasvab kuni 14aastane laps või kuni 18aastane puudega laps. Tööpäevad on siinjuures lapsevanema lepingujärgsed tööpäevad, mis ei pruugi kattuda kalendaarsete tööpäevadega. Seega lapsevanemal on õigus kasutada tasustamata lapsepuhkust ka enda graafikujärgsel tööpäeval, mis on langenud laupäevale või pühapäevale.