Jurist selgitab: tööandja ei tohi töövestlusel küsida infot pereplaneerimise ja lapsesaamise kavatsuste kohta

 (73)
Millised teemad veel töövestlusel kohe kindlasti üles kerkida ei tohi?
Jurist selgitab: tööandja ei tohi töövestlusel küsida infot pereplaneerimise ja lapsesaamise kavatsuste kohta
Photo by rawpixel.com from Pexels

Möödunud nädalal kurtis Naistekale muret noor naine, kes väidab, et tööandjad keskenduvad töövestlusel peamiselt sellele, kas ja millal ta lapsi kavatseb saada. Lisaks sellele, et taolised küsimused on ääretult kohatud, on need selles kontekstis ka ebaseaduslikud nagu ka kõik muud teemad, mis ei puuduta otseselt konkreetset töösuhet ja tööülesandeid. Uurisime Tööinspektsioonist, millised teemad on töövestlusel keelatud ning millistele küsimustele vastamine ei ole kohustuslik.

Töölepingu seaduses on sätestatud, et tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandjal on õigustatud huvi vaid andmete vastu, mis seonduvad konkreetse töösuhtega ja täidetavate tööülesannetega.

Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot pereplaneerimise, sh lapseesaamise kavatsuste, isiku tuttavate ja pereliikmete, religioossete või poliitiliste vaadete, seksuaalse orientatsiooni, veendumuste, hobide, tema ja ta lähedaste sissetuleku, tervise jms kohta. Samuti tulevad konkreetsed alused võrdse kohtlemise seadusest, millest lähtuvalt on töötaja valiku tegemine rassi, nahavärvuse, vanuse, sotsiaalse seisundi, töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväekohustuse tõttu keelatud.

Seotud lood:

Samas toob Andmekaitse Inspektsioon oma juhendis välja, et näiteks kui keeleoskus on ametikoha kvalifikatsiooninõuete osa, on andmete nõudmine keeleoskuse kohta siiski õigustatud, naisbaleriini värbamisel on oluline tema sugu, poliitilised vaated omavad tähtsust erakonna kontori töötajate puhul, aga mitte autojuhina töötamiseks, usuline kuuluvus võib omada tähtsust religioosse ajalehe peatoimetaja puhul jne. Seega ei saa konkreetselt välja tuua, millise informatsiooni vastu ei tohi tööandja töövestlusel huvi tunda. Eelkõige sõltub see töösuhte iseloomust.

Kui tööandja esitab töötajale küsimusi, mis ei seostu tulevase töösuhtega ja täidetavate tööülesannetega, on töötajal õigus tööandjalt küsida, millisel eesmärgil ta neid küsimusi esitab ja kuidas on see seotud tulevase töösuhtega. Sellisel juhul peab tööandja suutma põhjendada nõutava informatsiooni seost töösuhtega. Kui tööandja seda põhjendada ei suuda ning küsitavad andmed ei puutu tulevasse töösuhtesse, on töötajal õigus vastamisest keelduda. Andmekaitse Inspektsioon toob juhendis lisaks välja, et kui tööandja ei selgita, mis põhjusel ta andmeid küsib, peaks kandidaat küsimusi hindama mõistlikkuse põhimõttest lähtudes — milliste asjaolude vastu võiks olla õigustatud huvi samas olukorras heas usus tegutseval isikul.

Olukorras, kus töötajalt on töövestlusel nõutud töösuhtesse mittepuutuvat informatsiooni ning seetõttu on töötajale liiga tehtud (nt sai just see informatsioon otsustavaks töölepingu sõlmimisel), on õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või võrdõigusvoliniku poole. Samuti saab tööandja vastu alustada töövaidlust töövaidlusorganis (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Viidatud Andmekaitse Inspektsiooni juhendi leiab siit.

Allikas: Tööinspektsioon