Lugejakiri: minu töökohas on elu kui seriaalis "Pank"! Ülbe juht leiab, et töötajad peavad olema noored, 35 on viimane taks
Turundus, reklaam, koolitused: töötan taolises valdkonnas. Ei hakka spetsiifilisemaks minema, Eesti on selleks liiga väike. Olen ise seal töötanud kolm aastat ja mulle meeldis meie meeskond ja just selle ühtsus. Avatud kontoris ei olnud meil palju omaette nohisemist. Rääkisime asjad omavahel läbi. Kohvi- ja suitsunurgas sai genereeritud palju häid ideid. Neljapäeviti oli traditsioon, et koos pärast tööpäeva minna pubisse istuma. Tõesti kui tööperekond.
Asjad muutusid sel kevadel. Firma omanik leidis, et kasuminumber on nadi ja pole ammu saanud väga suuri projekte, mis meid pildil hoiaks. Ta otsustas juhi välja vahetada. Senine oli minu meelest väga töökas - 40ndates eluaastates, sõbralik, usaldusväärne. Aga uus inimene on omaniku hea sõbra poeg. 28-aastane noormees, kel töökogemust oli väga vähe. Ta oli käinud ülikoolist ülikooli, näiteks õppinud ka Suurbritannias.
Tema taktika oli kohe lammutama hakata. Ta ei vallandanud kedagi, aga teate ju küll, kuidas on nende "osapoolte kokkuleppel" asjadega. On väga kerge töötaja ära lämmatada, ta tööülesanded talumatuks muuta ja panna teda tundma kasutuna. Nii läks meilt kaks inimest ära. Mõlemad kogenud töötajad. Kuna uus juht tahab, et tegevust laiendaksime, on ta võtnud juurde viis inimest. Neist vanim on 32-aastane, üks aga 23. "Noort verd on vaja. Ei saa mugavalt paigal istuda ja arvutiekraani vahtida," teatas boss oma strateegiast.
Sarjas "Pank" ütles Priit Võigemasti tegelane, et neil pole keegi üle 40ne, põhjusega. Paistab, et meil on see latt veelgi väiksema numbriga. Kui otsisime ühte uut töötajat, siis juhiga töökuulutusest rääkides mainis ta, et parem, et inimene oleks alla 35. Kui küsisin, miks, vastas ta, et siis lihtsam. Et uued ideed ja inimesel veel indu karjääri teha, mitte perele keskenduda.
Juhil endal pole veel lapsi, vist pole isegi elukaaslast. Mulle tundub, et ta on tööga abielus, tuleb iga hommik kell seitse ja kuuldavasti lahkub kella 19-20 paiku. Enam pole kontoris sundimatu vaba õhkkond. Kogu aeg on tunne, et keegi hingab kuklasse. Üks töötaja sai noomida, et ta käivat liiga pikkadel lõunapausidel. Teise puhul rõhutab juht kogu aeg, et ta on liiga aeglane. Tempot juurde, kõlab juhtlause.
Firma omanik on rahul. Projekte on tõesti juurde tulnud ja paistab, et tegutseme kasumlikumalt. Uusi noori tulijaid motiveerib juht vist ka kõrgemate palkadega, nn vanadele kaladele ta midagi juurde ei taha anda ja ta arvab, et kõik on asendatavad. Ma ise olen 30-aastane, tema maailma kvalifitseerun, aga see pole reaalselt see maailm, kuhu tahan klapituda. Ma saan aru, et on tore, kui kasum muudkui kasvab, aga selle sees peaks jääma inimlikuks, et töötajad tuleksid rõõmsalt tööle. Ning aastal 2018 teha mingit vanuselist selektsiooni... Tundub uskumatu.
