Positiivse stressi kohta ei teata enamasti muud kui seda, et see viib elus edasi ja aitab väljuda mugavustsoonist. See on miski, mis saadab meid siis, kui me räägime põnevatest võimalustest, huvitavatest ülesannetest jms. See on nii hea ja mõnus tunne, et me ei oska sageli näha ohtu, mis siin varitseb — sedasama teada-tuntud läbipõlemisohtu.

Läbipõlejad ei ole virisejad ega saamatud — need on inimesed, kes tahavad midagi ära teha ja oma tegemistes edukad olla. Kuid pidevalt pingutades lükkub näiline võimete piir muudkui kaugemale ja vaikselt kogunevaid tagajärgi ei märgata enne, kui ülepinge ennast tunda annab. Kõige paremini aitab seda mõista auto näide: kui pinge läheb liiga suureks, siis põleb kaitse läbi ja kogu süsteem lülitub mõneks ajaks välja.

See juhtub justkui äkki, kuid sellele eelneb tegelikult just seesama põlemine, pikem positiivse stressi periood. Alguses viivad stressihormoonid sind edasi ja panevad justkui kasvama. Kui need hormoonid jäävad liiga pikaks ajaks vereringesse (st neid vabastatakse sinna sagedamini, kui on tervislik), muutub nende toime kahjulikuks.

Nii et läbipõlemist võib nimetada ka kahe teraga mõõgaks — me ei oota ju, et eliksiir muutub ühtäkki mürgiks.

Muutused, mida märgata

Vaatame korra, mida sa oma kehas tunned. Siin on märgid liiga suurest pingest:

  • Kehalised: vererõhu tõus, higistamine, muutused söögiisus, kerge haigestumine, lihaspinged, valud ja immuunsüsteemi nõrgenemine.

  • Emotsionaalsed: rahulolematus, kärsitus, äkilisus, viha, kriitilisus ja kriitikatundlikkus, survetunne.

  • Mõtlemises: sa mõtled väga sageli tööle, isegi vabadel hetkedel ilmneb harjumus kogu oma aeg „ära planeerida”, valitud tegevused peavad kindlasti olema mõttekad jne.

Muutuvad käitumisharjumused ning juurdub suhtumine: ma saan — ma teen. Selline psühholoogiline programmeering on kõige tugevam põhjus, miks me jätkame kahjulikku käitumist.

Läbipõlemine koosneb viiest etapist, kusjuures kriitiline hetk on just kolmas etapp. Auto puhul vahetad ju kaitsme ära, ent mida teha, kui põleb läbi süstee, mis sind elus toimekana hoiab? Uskuge mind, läbipõlemises pole mitte midagi märterlikku ega uhket.

Läbipõlemise faasid

I faas: nn mesinädalad - sa arened muudkui positiivse stressi mõjul ja oled endaga rahul.

II faas: nn säraküünal - tarbimiskäitumine (alkohol, liigne söömine, šoppamine, suitsetamine, kohvikogused jne) võib muutuda; sa keskendud väga palju tööle ja sul võivad olla aeg-ajalt unehäired. Oled siiski endiselt võimekas ning saavutad palju.

III faas: pikalt kestnud stressi tulemusel ilmnevad juba märgid mõnest füüsilisest haigusest; sa vihastad rohkem, oled kriitika suhtes tundlik ja pidevalt väsinud.

IV faas: kriisiseisund - sügav pessimism, enesehinnang on langenud, immuunsüsteemi nõrgenemisest tulenevad kehalised probleemid (valud, südameprobleemid, sagedased külmetused).

V faas: läbipõlenu - inimene on surmväsinud ning jõudnud sügavasse depressiooni. Ei tõuse enam voodist, ei hoolitse enda eest ja esinevad suitsiidimõtted.

Märk küljes

Mida aeg edasi, seda vähem õnneks häbenetakse tunnistada, et pinge on üle pea kasvanud. Kui sa tahad oma elus „sajaga sõita” ja võitjaks jääda, pead oskama enda eest hoolitseda. Hea oleks, kui sa teaksid juba ette, kui suureks sa võid ühes või teises kohas pinget lasta — nii saad tuunida oma sisemaailma, et see ikka vastu peaks. Sa vajad teadmisi, kuidas toimida näiteks viha või frustratsiooniga, kui sind on petetud; kuidas märgata hetke, mil töökirg muutub ohtlikuks; kuidas tulla toime oma hirmudega ja säilitada muutuste keskel stabiilsus.

Tahaksin siin väga rõhutada: siin pole tegemist psüühikahäirete ja nende raviga. Tegelikult on need valdkonnad sama erinevad kui spordisoovitused ja südameoperatsioon, kuigi möödalaskmised esimeses võivad põhimõtteliselt viia ka teiseni.

Vestlustuba

Positiivne stress — märka ja hooli

16. aprillil kl 17-20

Tule ja osale hubases vestlustoas, kus psühhiaater Helena Lass ja psühholoog ning toitumistreener Kristel Uiboga räägivad, kuidas enda eest paremini hoolitseda ja kuidas ennast rohkem märgata. Juttu tuleb eelkõige probleemide ennetamisest. Helena ja Kristel vastavad ka vestlustoas heal meelel sinu küsimustele. Pakume teed ja suupisteid. Vestlustuba toimub Psühholoogia Sinule toimetuses Niine 11 viiendal korrusel. Anna teada, kui tuled — siis teame arvestada: pia.mones@directormeedia.ee, tel 625 18 59 Osalustasu: 25 eurot