Miks me ei julge edukaks saada?
Miks me ei suuda edu puhul sageli rõõmu tunda, vaid hoopis vastupidi, meid valdavad negatiivsed tunded. Miks see nii on, arutleb teadlane ja psühholoog Maria Teiverlaur ajakirjas Psühholoogia Sinule.
Tavaliselt tahab ju iga inimene olla edukas, kaunis, tark ja jõukas, kuid mitte igaühele ei saa see osaks. Kui küsime: „Kas sooviksite olla teistest edukam?”, vastaksid paljud meist pikemalt mõtlemata jah. Psühholoogilistest uuringutest aga selgub, et edusse suhtumine ei ole sugugi nii lihtne ja ühene ning tegelik käitumine edu korral ei pruugi sugugi peegeldada vaid avalat võidurõõmu.
On täheldatud, et juba esimestes klassides tekib mõnel õpilasel hirm õppida teistest paremini, sest see võib viia selleni, et kaaslased hakkavad temast eemale hoidma. C. Lingren ja W. N. Suter (1994) kirjeldavad juhtumit, kus 66% kaaslastest suhtusid kolledži parimasse õpilasse negatiivselt, kuna neil oli tekkinud õpihimulise kaaslase edu tõttu ärevus.
M. C. Horner (1972) märgib, et paljusid naisi juhib alateadlik hoiak, et edu, kui see on saavutatud võistluses meestega, kahjustab nende naiselikkust — mehed ja hiljem ka naised hakkavad neid tõrjuma. Muidugi ei ole õige seda reegliks pidada, sest paljud mehed on uhked oma edukate naiste üle, kuid samas ei saa jätta mainimata, et kindlasti oleks mehele meelepärasem, kui ta oleks oma saavutuste poolest naisest üle.
Miks tekib edu korral süütunne?
Ameerika psühhoanalüütikud L. Engel ja T. Ferguson (1997) väidavad, et kaaslase ületrumpamine, soov olla temast parem ja edukam võib tähendada inimesele kujuteldavat kuritegu. Näiteks võib inimesel, kes sai suure firma direktoriks, tekkida alateadlik süütunne oma edu pärast isa ja ema ees, kelle karjäär piirdus vaid lihttööga. Juhul kui aga vanemad on uhked oma lapse edusammude üle, on tõenäosus, et laps on süüdi „ületrumpamise kujuteldavas kuriteos”, tunduvalt väiksem. Alateadlikud tõekspidamised mõjutavad meie käitumist ja varjatud süütunne sunnib juba lapsepõlves salgama seda, mida me maailmas kõige enam soovime — edu, armastust, meelerahu.
Engel ja Ferguson märgivad, et ületrumpamise kujuteldava kuriteo tunde tekitavad alateadlikud arvamused, et me paljastame oma eduga oma vähem edukamad kaaslased ja meie edu on tekkinud teiste, vähem edukamate inimeste arvelt. Süütunne võib inimesel areneda isegi oma rõõmsa meeleolu pärast, kui kaaslased on raskemeelsed. Ka naermine võib muutuda kujuteldavaks kuriteoks.
