Olulised nõuanded töö kõrvalt õppijale: kuidas end mitte ribadeks tõmmata ja mõlema ülesandega kenasti toime tulla

 (1)
Olulised nõuanded töö kõrvalt õppijale: kuidas end mitte ribadeks tõmmata ja mõlema ülesandega kenasti toime tulla
Photo by Thought Catalog on Unsplash

Septembriga algas uus aasta, õppeaasta. Sügis kutsub koolipinki ka paljud töölkäijad ning teisipidi otsivad endale töökohti tudengid. Samaaegne töötamine ja õppimine nõuab pühendumist mõlemal rindel. Kuidas see aga meie sooritust mõjutab?

Elukestvast õppest räägitakse juba aastaid. Igati õigustatult — muutuva maailmaga tuleb kaasas käia, omandama peab uusi oskusi, et püsida tööjõuturul konkurentsivõimeline. Küll jääb igaühe kanda tasakaalu leidmine õppimise ja töötamise ning eraelu vahel — kas suudame teha kõike võimalikult hästi või kustkohast hakkab köis järele andma? Sama küsimus seisab nende ees, kes töötavad mitmel kohal.

Mitme asja korraga tegemine ehk multitasking pole saanud eesti keeles ilusat ja lihtsat vastet. Enim kasutatakse sõna rööprähklemine, mis on juba eos negatiivse alatooniga — mida siis räheldes ikka hästi teha saakski. Samas ümbritsev keskkond lausa nõuab, et teeksime mitut asja korraga, sest muidu pole piisavalt aega-raha-õnne-tunnustust. Ja rahulikult toimetaja on kindla peale mingi veider looduslaps.

Kas siis multitasking on hea või halb? Üha valjuhäälsemalt kinnitavad teadlased, et see on meile halb. Meie aju on loodud tegema üht keerulisemat protseduuri korraga. Samal ajal lugeda ja kuulata on praktiliselt võimatu — saab teha küll, aga süvenemisest või mõttega arusaamisest rääkida ei saa. Midagi läheb kõrvust mööda või jääb kahe silma vahele. Psühholoogiadoktor David Meyer Michigani ülikoolist rõhutab, et mida rohkem multitask’ida, seda vähem suudab aju luua mälestusi. Ehk et me sisuliselt ise oma efektiivsuse püüdlustes jätame end ilma mälestustest ja kogemustest, millele edaspidi toetuda. Rääkimata pidevatest katkestustest, mida meie aju teeb ühelt ülesandelt teisele lülitudes, mis nullivad mitme asja samaaegselt tegemise ajalise kokkuhoiu. Või stressist, mis pideva surve all töötamisest tekib ja meie tervisele halvasti mõjub.

Seotud lood:

Tudeng tööturul

Olen töö kõrvalt juba aastaid õpetanud ülikoolis tudengeid. Nii siis, kui õppimine oli tasuline, kui ka nüüd, kui õppimine eesti keeles on tasuta. Kõrgharidusreformi eesmärk oli võimaldada tudengitel keskenduda vaid õppimisele. Tegelikkus aga näitab, et tasuta või tasuline — tudengid käivad ikka tööl. USAs 2015. aastal tehtud uuring näitas, et 70-80% kõigist tudengitest töötas õpingute ajal. See moodustas 10% kogu tööjõuturust. Eestis sarnast uuringut tehtud pole, aga vähe on tudengeid, kellel on võimalik üksnes õpingutele pühenduda. Tudeng-klienditeenindaja on tavaline amet. Mida kursus kaugemale jõutakse, seda enam erialasele tööle ka suundutakse. Olukorra jätkudes oleme ilmselt varsti tagasi 1990ndate keskpaigas ja lõpus, kus näiteks ajakirjanduse eriala õigeaegselt lõpetanu oli suur haruldus. Tublimad hoidsid end ülikooliga seotuna ning suutsid ka kümme aastat hiljem oma õpingutega ühele poole saada.

Hoolimata lõputust rööprähklemisest on ülikoolide näitajad siiski üsna head — lõpetanute arv püsib kõrgel. Siin ilmutab end selgelt tasuta kõrghariduse kasutegur — kui jätad asjad venima, hakkad maksma. Ja nii pingutavadki noored mõlemal rindel — hoida kooliasjad korras ning tööl ka asjad nii hästi, et tööandja ei pahandaks. Kas midagi õppetöös otseselt kannatab selle all? Jah ja ei. Ei, sest miinimum- või keskmisel tasemel saavad asjad tehtud. Jah, sest sageli jääb särav sooritus ära, sest lihtsalt pole jaksu kõigega toime tulla. Tööl on kiired ajad üldjuhul just samal ajal kui koolis — aasta lõpuks või enne suvepuhkusi soovitakse asjadega ühele poole saada. Kõige sagedamini langeb ohvriks lõputöö, mis jääb koera sabana tudengi ja lõpudiplomi vahele. Aastast pidevat keskendumist vajav ülesanne ei tundu olevat enam jõukohane projektide lühikeste tähtaegadega harjunud noortele.

Viis soovitust töö ja õppimise ühildajale

Loe veel

Kuidas siis ikkagi toime tulla sooviga end harida ja vajadusega ka tööl käia? Mitme asja korraga tegemise asemel on mõistlik teha neid üksteise järel, teadlikult ümber lülitudes. See aeg ei pea olema sugugi pikk, aga tähtis on teadlikkus — olen oma tegemistes mõttega kohal, teen ühe asja lõpuni ja siis alles vaatan e-kirju. Või kui olete töötamise kõrvalt õppima asunud, jätke töö ja loengusse mineku vahele aega, jooge kohvikus näiteks tassike kohvi. See on raske ega pruugi alati õnnestuda, aga töötamise ja õppimise ühildamine ongi raske ja nõuab head planeerimist. Näen väga sageli, et mõtetega tööl olev tudeng ei suuda keskenduda õppimisele, ta lihtsalt istub loenguruumis ja surfab Facebookis. See aga pole enam inimest hariv elukestev õpe, vaid diplomijärjekord.

Iga õppiv töötaja leiab oma viisi, kuidas õppimist ja töötamist ühildada. Annan aga viis nõuannet, mis võiksid olla kasulikud uueks õppeaastaks valmistumisel.

  • Keskendu eesmärgile ja tee õige valik

Mis on sinu eesmärk õppima asumisel? Keskendu oma eesmärgile kogu stuudiumi jooksul, see aitab ka rasketest hetkedest läbi tulla. Kui oled eriala valinud, hinda, milline õppevorm sulle kõige paremini sobib. Tasemeõpet saab teha ka eksternina (see on küll tasuline), magistriõppe loengud on reeglina õhtuti või nädalavahetusel või järsku üldse online-kursus?

  • Planeeri

Kuna päevas on jätkuvalt vaid 24 tundi ja nädalas seitse päeva, tuleb hoolega planeerida, millal midagi teha. Kirjuta kalendrisse suurelt ja värviliselt, millal on koolitööde tähtajad ja millal on olulised tähtajad tööl. Suurim rumalus on jätta õppimine ainult semestri lõppu — õpi pidevalt, leia päevas ja nädalas need ajad, mille pühendad lugemisele ja koolitööde tegemisele.

  • Räägi inimestega

Räägi tööandjaga oma õppimiskavatsustest. Siis ei tule talle ka üllatusena, et hakkad õppepuhkust kasutama. Ehk leiate ka võimalusi seostada õpinguid ja tööd — mõned uurimistööd, projektid, praktikad vmt. Sama koolis — kui tekib raskusi või ajalisi konflikte, anna aegsasti õppejõule teada, ära pane teda fakti ette. Koostöös võite kompromissi leida. Ja kolmandaks, loo häid suhteid kaasõppuritega, et jagada informatsiooni.

  • Lase tehnoloogial end aidata, mitte segada

Väldi tehnoloogiat, mis õppimist takistab — teler, mängud, surfamine jne. Netist leiad äppe ja keskkondi, mis õppimist soodustavad ja aitavad — leia endale sobivad (nt Evernote, Tinycards, SimpleMind — paljud neist tasuta). Abiks on ka Facebooki suletud grupid õpingukaaslastega ning jagatud dokumendid Drive’is või Dropboxis.

  • Ära unusta iseennast

Oled võtnud endale täiendava koorma kanda. Ära lase end sellest lämmatada ja ära iseennast unusta. Hinda oma lähedasi, sest ka nemad peavad sinu suurenenud koormusega toime tulema. Kohtu aeg-ajalt ka sõpradega, käi trennis, söö ja maga korralikult. Nii saad maksimaalse kasu õppimisest ja ka tööl sujuvad asjad hästi.

Artikkel ilmus Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare