Õpi lastelt ajajuhtimiseks nippe
Kahjuks on aga nii, et täiskasvanuks saades me õpime ise käskude ja keeldude süsteemis elama ja siis imestame, et miks mõned asjad võtavad rohkem aega kui teised. Järgnevalt on mõned mõtteterad, mis targalt kasutades ka igapäevases ajajuhtimises abiks võiksid olla.
Mida teha kui laps esimese korraga käsust tuba ära koristada aru ei saa? Ilmselt on sama palve mitmekordsel uuesti esitamisel tulemuseks negatiivsed emotsioonid ja ikka tegemata töö. Ehk on nüüd targem laskuda tema tasemele, üritada selgitada koristamise vajadust ja aidata tal tööga pihta alata? Kui nüüd mõelda samale situatsioonile tööalaselt, siis kipume kolleegi puhul kasutama seda mitmekordset meeldetuletamise taktikat ja siis imestame, et miks midagi õigeks ajaks tehtud ei saa. Meeldetuletamise asemel mine kolleegi juurde, räägi talle üle oma palve tagamaad ja uuri, et kas saad töö alustamisel abiks olla. Nii hoiad kokku aega ja kulutatud närve.
Lapsed vajavad turvatunnet ja rutiini. Neile on oluline, et teatud asjad toimuvad alati teatud ajal ja kohas. Kõigepealt kodutöö ja siis mängu aeg. Õhtune amps, hambapesu, unejutt ja magama. Ehkki laps ise ei pruugi sellist rutiini hinnata, annab see talle pidepunktid ja turvatunde. Taolist rutiini või tegevuste teatud järjekorda vajavad ka täiskasvanud. Tüüpiline tööpäev on täis ootamatusi, katkestusi ja kriise. Selle kõigega toimetulemiseks on meil vaja tekitada oma rutiin – millal loen e-kirju, millal teen oma väljaminevad telefonikõned, millal võtan ette kõige tähelepanunõudvamad tegevused ja millal tegelen rahulikumate teemadega. Tublidel ajajuhtijatel on tihti sellised olulised pidepunktid paigas ja seetõttu ei mõju ka kõikvõimalikud ootamatud muudatused nende stressitasemele negatiivselt.
Hea näide lapse ajatajust on olukord, kus ta on parajasti mänguhoos ja me peame ütlema, et nüüd on aeg minema hakata või lihtsalt mäng lõpetada. Kui sundida teda mängu ilma ette teatamata koheselt lõpetama, siis ei ole laps tavaliselt nõus. Samuti pole abi, kui öelda liiga vara ja laps jõuab lõpetamise vajaduse ära unustada. Ei aita ka palve lõpetada 5 minuti pärast, kuna mänguhoos on lapsel raske minutites aega mõõta. Ütle pigem, et lähme siis kui oled selle pildi joonistamise lõpetanud või multika lõpuni vaadanud. Sama lugu on kolleegidega, kes peavad sinu jaoks mingi töö ära tegema. Neile oleks mõistlik lubadusi meelde tuletada enne kui tähtajad kukuvad. Ja ka mitte liiga vara, et neil uuesti meelest ära läheks. Mõistlik on tuletada meelde täpselt enne kui nad seda tööd peaksid tegema hakkama.
Lastetoa koristamine on üks pidevaid võitlusi. Niipea kui seal tekib mingigi kord, on järgmisel hetkel põrand kaetud erinevate mänguasjadega. Kas pole töö juures tihti sama tunne? Saad just olulised asjad tehtud või e-mailid kontrolli alla ning järgmisel hetkel on uued ülesanded ja 20 lugemata maili oma järjekorda ootamas. Lastetoa puhul soovitatakse muretseda kaste, kuhu oleks kiiresti võimalik asju kokku korjata. Samuti toimib igaõhtune rutiin oma tuba kas või hetkekski korda teha. Ega töö juures ole olukord palju teisiti. Ka siin on oluline omada kataloogisüsteemi, kuhu kiiresti liigutada hetkel mittevajalikud e-mailid, failid, dokumendid. Loomulikult tuleb kasuks rutiin, et iga tööpäev lõppedes võtan viis minutit oma töökeskkonna korrastamiseks – viskan ära pabereid, kustutan e-maile, liigutan kataloogidesse. Tulemuseks on „sodivabam“ töökeskkond, kus järgmisel päeval on lihtsalt efektiivsem tööd teha.
Ongi selleks korraks kõik. Minu soovitus on võtta üks näpunäide ja üks nädal korraga. Kui oled selle ellu viinud, proovi järgmist. Kõiki korraga rakendades võid jääda ajahätta ja seda me just siin ju praegu vältida üritamegi. Head ajajuhtimist!
