“Ma näpin kõiki naisi, sest nad armastavad mind!”
Mees, kellel puudub eriline klapp teiste meestega, aga keda näeb igal vabal hetkel mõne naise kõrval kõõlumas, mesijuttu ajamas, nalja viskamas, flirtimas, nilbeid kommentaare tegemas… Kui sa kogemata temaga silmside lood, on ta käsi kahe sekundiga sinu põlvel. Kusjuures väga sageli on tal tegelikult ka kodus naine ja lapsed olemas, lihtsalt ta naine näeb välja nagu parukaga kartul ja laste kisa aitab unustada vaid naisskolleegi rinnapartii.

“Ha-ha-ha, hö-hö-höö, ma olen NII vaimukas!”
Ükskõik, mida sa teed või ütled, on tal selle kohta oma “vaimukas” kommentaar, mis naerutab küll kahjuks vaid teda ennast, teistel ei jää muud üle kui oodata, et see hetk mööduks…

“Eile “Selgeltnägijaid” vaatasid? Ei!? Ouugaad, ma pean sulle rääkima… ”
See, et sa ei vaata samu sarju ja saateid, ei puutu temasse. See, et sind ei huvita tema neli kassi, pole tema asi. Sa tead kõike ta emast, vanatädist, kunagisest klassivennast ja naabrikoerast. Kus on tema jutu ots ja äär — keegi ei tea, sest seda pole veel nähtud.

“Seep, kelle seep?”
Ta aevastab sulle näkku, köhib just siis, kui ta sinust möödub, jätab oma täis nuusatud salvrätikäkke kõikjale vedelema ja ignoreerib tualetist väljudes vett ja seepi. Sina võiksid ju temast eemale hoida, et ta saaks oma mustuse sees rahus üksi istuda, aga ta tuleb ise kõiki näppima. Ta väljub oma pesemata kätega tualetist ja tuleb siis su pead silitama, “sest sul on nii-ii mõnusad ja pehmed juuksed!” VÕEH!

“Usalda mulle oma saladus ja ma usaldan selle kõigile teistele!”
Ikka on tore mõne kolleegiga lähedasemaks saada, et kuiva ja ametliku suhtlemise asemel ka pisut naistejuttu ajada. Järgmisel hetkel aga vaatab ülemus sind altkulmu ja isegi koristaja vangutab etteheitvalt pead, kui sinust möödub…

“Mm, milline imemaitsev kiluvõileib!”
Teie kontoris on terve eraldi puhkeala, kus lõunat süüa, aga tema krõbistab oma kiluvõileivad fooliumist välja ja asub neid nautima otse sinu kõrval. Eelmisel päeval olid tal kaasas kapsarullid ja õhus on siiani tema küüslauguleibade aroom. 

“Mul on igav, ma ei viitsi!”
Ta naaldub su tooli seljatoele ja vajub sulle vaat et sülle — niivõrd igav on olla, kohe mitte mingit tegevust ei leia. Aga näiteks tööd? “Eii, töö on ka igav ja ma ei viitsi, teeme midagi huvitavat!” Ausõna, sellisele tahaks küll lihtsalt jalaga anda — mine siis lasteaeda ja las kasvataja otsib sulle palju põnevaid tegevusi, aga ära sega teiste tööd!

Allikas: madamenoire.com