Alaealised peavad tööle minekuks saama vanema loa

Alates 1. juulist 2017 ei pea muudetud töölepingu seaduse alusel tööandja enam alla 15-aastaste tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt eraldi luba taotlema. Samas jäi tööandjale alles kohustus küsida 7-18-aastast noort palgates lapsevanema nõusolekut.

Enne tööle asumist on hea pidada nõu kogenumatega

Kindlasti on hea rääkida kogenumate sõprade või vanematega eesootavatest töötingimustest ja -korraldusest. Suurema kogemusepagasiga inimesed osakavad kindlasti head nõu anda ning jagada näpunäiteid, kuidas töötades oma tervist säästa.

Eelista töölepingut ning sõlmi kõik kokkulepped kirjalikult

Tööleping tuleb sõlmida kohe ja kirjalikult. Ära ole nõus ettepanekuga teha leping suuliselt või kunagi hiljem. Ainult kirjalikult sõlmitud tööleping aitab tagada sinu õigusi juba esimesest tööpäevast. Tööle võetakse inimesed tavaliselt töölepingu sõlmides, kuid tööle on võimalik asuda ka töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. Kuni kahenädalase töösuhte puhul võib kokkulepe olla ka suuline, kuid oluline on saada kanne töötamise registrisse. Tööregistrisse kandmist saab kontrollida aga ainult noor ise, vanematel see luba puudub.

Tööleping sõlmitakse tavaliselt tähtajatult, kuid hooaja- ja projektipõhisteks töödeks saab alati sõlmida ka tähtajalise töölepingu. Töölepingu sõlmimise puhul korraldab ja kontrollib tööandja tööülesannete täitmist. Töövõtuleping on olemuselt teenuse osutamise leping, mis on alati tähtajaline. Käsundusleping on samuti teenuse osutamise leping, mis on üldjuhul tähtajaline, aga võib mõningatel juhtudel olla ka tähtajatu. Töövõtu- või käsunduslepingu puhul eeldatakse aga, et oled omal alal spetsialist ja reguleerid tööaega ja töötegemist ise. Nende lepingute puhul ei saa eeldada, et keegi sind välja õpetab või juhendab.
Lisainfo
Loe täpsemalt tööle asumise, töölepingu ja muu olulise kohta Tööelu portaalist www.tooelu.ee Kui töösuhted ei laabu, saab probleemide lahendamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Siin pole vahet, kas tegu on alaealise või täiskasvanuga. Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toosuhted/alaealise-toole-votmine/ saab täpset infot, kuidas ja kuhu pöörduda. Alati võib nõu küsida ka Tööinspektsiooni juristilt telefonil 640 6000 või kirjutada e-postile jurist@ti.ee.

Proovipäevi ei eksisteeri

Tööandja võib teha ettepaneku tulla enne lepingu sõlmimist tasuta proovipäevadele. Seaduse silmis sellist asja nagu proovipäev ei eksisteeri (v.a Töötukassas arvel olevatele inimestele). Tööandja võib siiski proovipäeva nõuda ning seda ka tasu maksmata, muidugi juhul, kui tulevane töötaja sellega nõus on. Sellisel juhul tuleb proovipäev kanda töötamise registrisse ja osapoolte vahel sõlmida kokkulepe, mida sellel päeval näidatakse ja tehakse ning et tasu selle eest ei maksta. Proovipäevade eest on sul muid kokkuleppeid sõlmimata õigus saada tunnitasu, mis on sama suur, kui lepingus kehtestatud tasu. Samuti laienevad sulle kõik töösuhtega tagatud õigused. Erandiks on töötukassas töötuna arvel olevad inimesed, sellisel juhul võib teha ühe tasuta proovitöö päeva, kus palka ei tohi maksta.

Kui tööandja väidab sulle midagi muud, ei tunne ta seadusi või püüab sind teadlikult eksitada.

Tööandja peab tagama uue töötaja väljaõppe

Kindlasti peab enne tööle asumist uues töökohas selgeks õppima õiged töövõtted. Tööandja peab uuele töötajale korraldama kogenud juhendaja juhendamisel vajaliku väljaõppe. Tööle asudes küsi julgelt infot tööandjalt väljaõppe kohta, kes ja millal sind juhendab ja vajalikke töövõtteid õpetab. Kui töö käigus tekib veel lisaküsimusi või on midagi jäänud esimesest seletuskorrast arusaamatuks, ära karda kunagi uuesti või juurde küsida!

Tööohutus ei ole ainult tööandja mure

Tööle asudes pead kindlasti kõik juhended ja eeskirjad läbi lugema ning neid ka järgima. Tööohutus ei ole ainult tööandja mure ning sinu allkiri paberil ei muuda töö tegemist ohutuks. Ohutusnõuete täitmine ning tundmine on sinu enda ja ka kaastöötajate huvides.

Töölepingu ülesütlemine on kirjaliku lepingu olemasolul lihtsam

Vahel tuleb elus ette ootamatusi. Näiteks selgub, et töö pole päris see, mida ootasid või mõni muu mõjuv põhjus töölepingu lõpetamiseks. Töölepingu ülesütlemine toimub ainult seaduses ette nähtud tingimuste alusel. Eeldusel, et on sõlmitud kirjalik tööleping, on paika pandud vajalik etteteatamise aeg ning koondamise puhul ette nähtud hüvitis.

Näited elust enesest

18-aastane ehitustööline Markus

18-aastane Markus otsustas suveks minna tööle kodu lähedal asuvale ehitusplatsile. Tööandja oli tema peretuttav ning kokkulepped sõlmiti kiiresti. Enne tööle asumist lepiti kokku ka palk, mille Markus pärast kahte kuud tööd kätte pidi saama. Kirjalikust töölepingust ei rääkinud tööandja sõnakestki ning kõik kokkulepped jäidki suusõnaliseks. Samuti ei korraldatud Markusele väljaõpet ega ohutusnõuete tutvustamist. Pärast 1,5 kuud töötamist tuli ehitusplatsile tavapärast kontrolli teostama Maksu- ja Tolliamet, mille peale kästi Markusel kiiresti peitu pugeda, sest ametlikult ei olnud ta töötajana tööle registreeritud. Vahele tookord keegi ei jäänud ning pärast töö lõppemist sai Markus kogu lubatud palga ümbrikus kätte.

Lugu lõppes Markuse jaoks seekord positiivselt, kuid oleks võinud olla palju kurvema lõpuga. Näiteks kui Markusega oleks ehitusplatsil midagi juhtunud, olnuks vastutaja ainult tema ise, sest ametlikult ei olnud ühtegi tõendit, et ta seal tööline oli. Töölepinguga oleks Markusel aga olnud õigus tööandjalt nõuda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Kui tööandja puhul poleks olnud tegu tema hea tuttavaga, oleks ta võinud palgast ilma jääda. Oleks võinud see juhtuda ka sel korral, sest mingit tõestust selle kohta, et ta kaks kuud tööl käis, ei olnud.

Kui tööandja ei tee ise ettepanekut sõlmida kirjalikku lepingut, tuleb seda alati ise nõuda. Kui tööandja keeldub, tuleb otsida uus koht, kuhu tööle kandideerida.

17-aastane ettekandja Sandra

17-aastane Sandra otsustas suvel proovida ettekandja ametit ning sai töökoha ühes kohvikus. Kogu protsess algas töövestlusega, kus selgitati täpselt, mis on ta tööülesanded ning ta kutsuti tasulisele nn proovipäevale, et välja selgitada, kas talle see töö sobib. Kõik sujus väga hästi ning temaga sõlmiti tööleping kolmeks kuuks. Samuti läbis ta kahepäevase koolituse, kus õpetati ohutult töötama ning tutvustati muid ettevõtte reegleid.

Keset suve juhtus temaga tööl olles õnnetus, ta kukkus trepist alla ja lõi pea tugevalt ära. Tööandja viis Sandra kohe erakorralise meditsiini osakonda, tasus seal visiiditasu ning toimetas ta pärast seda koju. Neiule maksti kompensatsiooni ning ta sai kaks puhkepäeva. Kogu kollektiiv oli väga toetav ning tänu töölepingule oli Sandral võimalik saada vigastuste eest kompensatsiooni.

See lugu on näide sellest, miks on vaja sõlmida tööle asudes leping. Hea tööandja pakub selle ise välja, korraldab koolitused ja väljaõppe ning peab kokkulepetest kinni.

Artikkel ilmus Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu