Karjääri tegemiseks tuleb endasse uskuda. Ja ei ole üldsegi tähtis, kui vana sa oled. Pole vaja karta uut elukutset, isegi kui eelmine töökoht ei olnud mitte kuidagi seotud sellega, millega kavatsed nüüd alustada.

Sotsioloogide arvates peavad inimesed olema tänapäeval valmis viieks-kuueks karjäärimuutuseks elu jooksul. Väliskeskkonna muutuste kiirus on suurenenud viimase 15 aastaga mitu korda, täpselt nii, nagu on laienenud meie ettekujutused eneserealiseerimise võimalustest. Tänasel päeval vastab inimene ikka sagedamini küsimusele “Kelle heaks sa töötad?”, et teeb tööd enda heaks. Ta valib töökoha sõltuvalt isikliku elu asjaoludest ning hetke majanduslikust olukorrast.

Samas teab ta juba ette, et see töö pole mõeldud terveks eluks.

Ära kiirusta kuhugi

Tavaliselt saame 22-23-aastaselt diplomi. Töötanud paar-kolm aastat, avastame aga üsna sageli, et ühest kõrgharidusest ei piisa. Kui lisada sellele oma isikliku elu aastad — abielu ja lapse sünd -, saamegi 30-35, mil meile avaneb võimalus saada väärilise palgaga hea töökoht. Seda nimetatakse vertikaalseks kasvuks.

Võib kindlalt öelda, et kolmekümneselt laome oma tõelise edu vundamenti. Ei ole vaja kiirustada ega töötada 24 tundi ööpäevas. Lõppude lõpuks võtab ju töö niikuinii suurema osa meie elust, ning see osa peab andma meile mitte üksnes raha, vaid ka moraalse rahuldustunde.

Ära karda vahetada eriala vastavalt oma isiklikele soovidele ja püüdlustele. Isegi kui pead millestki loobuma, saad selle asemel tunduvalt rohkem, nimelt rahulduse tööst.

Töökohta vahetamata

Kuid kaugeltki mitte kõik ei soovi karjäärikõrgusi saavutada. Mis siis, kui sulle meeldib su töö ning sa ei tahagi vahetada seda juhtiva koha vastu? Et aja jooksul igav ei hakkaks, tunne huvi eriala uute suundade vastu, laienda oma kohustuste ringi — see tähendab, kasva horisontaalselt.

Oma teadmiste ja kogemustega saab sinust asendamatu töötaja, keda tööandjad kindlasti teistele eelistavad. Siis saad sina oma tingimusi esitada, mitte vastupidi.

Võrreldes äsja tööleasunutega, hinnatakse suurte kogemustega staažikaid töötajaid alati kõrgemalt. Ja seda isegi siis, kui nende kohustused ei eeldagi keeruliste ülesannete täitmist.

Tööandjaid võib mõista: noortel ei ole veel välja kujunenud professionaalseid oskusi. Neil tuleb paratamatult õppida oma vigadest, mille tõttu ettevõte peab pahatihti kaotusi kandma. Lisaks huvitavad noores eas (20-26 aastat) inimest palju rohkem isiklikud probleemid kui tööprotsess. 29-35-aastased töötajad on aga kindlalt häälestatud karjäärile ning püüavad rohkem teenida, et ülal pidada juba loodud perekonda.

Milleks mulle teine kõrgharidus?

Sotsioloogide uuringud on näidanud, et inimesed, kes pärast 30 soovivad omandada teist kõrgharidust, võib tinglikult jagada kolme ossa.