Viis lihtsalt viisi, kuidas enne avalikku esinemist närvipingest vabaneda

Kõigest kolm aastat tagasi nõudis minult suurt julgust LIHTSALT loengu ruumis istumine koos teiste inimestega, rääkimata esinemisest. Oma trikkide ja nippidega, mida kasutanud olen, on nüüdseks esinemishirm pea et olematu ning situatsioon on muutunud nauditavaks. Olen mõistnud, et kui oleme suutelised kontrollima oma mõtteid ning suunama neid end soosivaks, siis ka kogu kogemus ja olemus meie jaoks muutub.

Soovin jagada viite lihtsat nippi ka teiega!

1. Aktsepteeri, et võib halvasti minna. Läbikukkumine on üks suurimaid hirme inimestel, sest me tihti anname sellele suurema tähenduse kui sel tegelikult meie elus võiks olla. Vahet pole on see siis ettekanne koolis/ tööl, tööintervjuu, jne. Enne pingelisi olukordi ma mõtlen oma peas kõige halvema tulemuse läbi, lepin sellega ning kordan endale „mis siis”. Kui tegemist ei ole elu või surma küsimusega, siis ei ole vaja sellele oma peas anda suuremat tähendust. Kui ei ole eluohtlik olukord, siis on alati kuskil võimalusi veel! Mis siis, kui läheb seekord halvasti. Seda sisendades ei vähenda te võimalust heaks esinemiseks, vaid just suurendate, sest olete esitledes palju rahulikumad.

2. Teine väga hea nipp, mida ma ise ülikooli ajal kasutasin ning mille õpetas mulle koolikaaslane Zaiga Lätist on see, et enne esinema minemist sirutada end väga pikaks, käed jalad laiali, püsti asendis, pea suunata üles ning seista nii 2 minutit. Mitmete kõrgemate akadeemiliste asutuste teadlased on aastakümneid uurinud seost halva kehahoiaku ja aju vahel ning nende hiljutised tähelepanekud näitavad, et kehahoiaku parandamine võib parandada aju tööd ja seega ka teie meeleolu ja ergutada mälu. Enesekindlat kehahoiakut hoides vähendate te riski, et juhe jookseb kokku.

3. Sisene ruumi julgelt, pea püsti, kehahoiak sirge. Ülikooli ajal, kui pidin ettekandeid tegema, närveerisin alati meeletult. Kui ettekanne oli tehtud, ei mäletanud ma, mis ruumis tol hetkel toimus. Kui aga tagasisidet sain, siis üks õppejõududest ütles mulle, et alati kui ruumi sisenen, siis nad tunnevad, et sellest tuleb hea ettekanne just seetõttu kui enesekindel ma välja paistan. Ja nagu eelmises punktis mainitud: enesekindlat keha hoiakut hoides vähendate te riski, et kõik meelest läheb. Seda esitluse lõpuni välja.

4. Kui peaks juhtuma, et esitluse ajal tuleb närv sisse ning peas tekib segadus või väikene mälukaotus, tehke väikene paus, vaadake saalis ringi, looge silmside kellegagi, kellel on olnud teid huvitav kuulata ning jätkake. Väga hea viis sel momendil on ka küsida, kas kellelgi on tekkinud küsimusi, millele vastata võiksid. See võidab sulle aega ning on üsna võimalik, et teistele jääb märkamatuks sinu hetkeline väike tagasilöök. Alati on hea, kui on märkmed kõrval, sest nii on kergem võtta teemat üles sealt, kus pooleli jäi.

5. Lõpeta esitlus heal noodil, tihti võib ka selleks olla teemakohane nali. Kuna inimestena me harilikult käitume tunnetepõhiselt, siis teise hästi tundma panemine või naerutamine toob kaasa kindlasti mõned plusspunktid ja parema meeleolu.

Edukast esinemisest saad pikemalt kuulda Braincampi 9.oktoobri üritusel!