Mis on armastusel rahaga pistmist?
Kuna traditsiooniline pereelu hakkab mineviku hõlma vajuma, muutuvad suhted abikaasade vahel üha keerulisemaks. Veel mõni aeg tagasi oli perekonnas kõik palju lihtsam: mees oli peamine rahatooja, naine aga kodukolde kaitsja. Mees teenis rohkem raha, naine hoolitses laste ja majapidamise eest. Mehel oli otsustav hääleõigus, naisel — võimalus planeerida perekonna eelarvet, sest sissetulek oli üpris stabiilne ning ette teada.
Niipea, kui turusuhted lagedale ilmusid, nihkus kõik paigast. Kuidas olla, kui abikaasad teenivad ühepalju ning kumbki pürib liidriks? Mida teha, kui naise palk on tunduvalt suurem ning mees tunneb end seetõttu alandatuna? Ja kas naisel on ikka hääleõigust pereküsimustes, kui ta istub kodus laste juures ega teeni üldse? Kuidas planeerida eelarvet, kui stabiilsusest pole juttugi? Kas tasub kõik tulud koos kulutada või peab kumbki ainult enda peale lootma? Kas võib teha suuremaid ostusid liisides või tuleks korjata raha ning kulutada vaid olemasolevat?
Need on üksnes mõningad komistuskivid, mis perekonna ette kerkida võivad. On raske leida meest või naist, kes poleks raha pärast konflikti sattunud. Vastavalt küsitlustele tülitsevad abikaasad raha pärast isegi sagedamini kui armukadedusest.
Kõige ebameeldivam seik rahatülide puhul ei ole see, et abikaasadel on erinevad arusaamad raha kasutamisest — lõppude lõpuks võivad mõistlikud inimesed alati kokkuleppele jõuda, olenemata vaadetest -, kõige ebameeldivam algab siis, kui üks abikaasadest petab teist ettekavatsetult. 96% küsitletuist arvab, et rahaasjades ei tohi teadlikult abikaasat eksitada. Ning samal ajal tunnistab enamus naisi, et ei räägi mitte alati mehele tõtt selle kohta, kui palju ostetud rõivad, kotid või jalanõud maksid. Need on aga pisiasjad, millest algavad suured probleemid.
Teie rahaline „mina”
Paarid tülitsevad raha pärast, kuid sagedasti on see vaid väline põhjus, mille taga on peidus sügavad erimeelsused ellusuhtumises, erinevad arusaamad väärtustest, vajadustest ning ootustest. Vaadatakse erinevalt elule ning just seetõttu kulutatakse erinevalt raha.
Vastandid tõmbuvad, ning see on tõsi isegi rahalistes suhetes. Need, kes armastavad kokku hoida, abielluvad sageli nendega, kes kulutavad kõik rõõmsalt ära. Naised, kelle jaoks on raha põhiline muretsemise põhjus, valivad abikaasaks mehe, kes elab vaid tänases päevas. Need, kes peavad materiaalset heaolu peamiseks õnneallikaks, loovad perekonna nendega, kes põlgavad materiaalseid väärtusi. Kõik see on erineva ellusuhtumise tulemus. Ja et lõpetada rahakonflikt, tuleb eelkõige kokku leppida selles, kuidas te tegelikult tahate elada ning mida saavutada.
Kulutada või säästa?
Kui ühe katuse alla on elama asunud kaks inimest ning üks neist on harjunud kokku hoidma ja raha suurte ostude jaoks kõrvale panema, teine aga kulutama, niipea kui rahatähed taskus, on konfliktid vältimatud. Probleem seisneb selles, et üks abikaasa ei kujuta endale rahulikku elu ilma tagavarata mustadeks päevadeks ettegi, teine ei vaevu sellistest igavatest asjadest isegi mõtlema, sest raha tuleb ja läheb, miks seda siis nii väga südamesse võtta?
Vale lahendus. Lõputu suhete klaarimine ning püüd teineteist veenda, et teine valesti elab, ei vii kusagile. Kokkuhoidlikule abikaasale teeb iga tema meelest raisatud kroon valu. Laristajast poolele kujuneb kõrvale pandud raha oluliseks meeldetuletuseks käest lastud lõbudest.
Õige lahendus. Tuleb leida kompromiss: võiks kokku leppida, et iga kuu läheb teatud summa, kasvõi minimaalne, säästudeks. Lahtise käega abikaasale eraldatakse aga raha, mida ta võib kulutada nii, nagu ise tahab, kuulmata seejuures kokkuhoidliku kaasa igavest näägutamist. Kui teie mees on parandamatu raiskaja, võiks püüda ilma tema teadmata raha kõrvale panna. Psühholoogid ja majandusmehed on arvamusel, et turvalisuse tundmiseks peaks olema kõrvale pandud summa, mille eest pere saab ilma probleemideta hakkama 6 kuud. Kui mees ei tea tagavaradest midagi, ei teki ka vaidlusi, kas peaks selle summa raiskama plasmateleri peale või võiks oodata paremaid aegu.
Petta või mitte petta?
Kui abikaasad ei suuda rahaasjus kokku leppida, näib kõige lihtsama väljapääsuna vale. Tõepoolest, kui üks abikaasadest ei tea, kui palju on teine kulutanud, siis ei tekigi põhjust tülitsemiseks. Halb on aga siinjuures see, et kui vale välja tuleb (ja see juhtub varem või hiljem), siis pole võimalik suurt tüli vältida. Petetud abikaasa tunneb, et teda on alatult ninapidi veetud, et teda pole usaldatud. Kulutas ju üks, maksta tuleb aga mõlemal.
Vale lahendus on teadlikult abikaasat eksitada või võtta iseseisvalt vastu suuri otsuseid. Lõppude lõpuks olete loonud perekonna, see aga tähendab, et tähtsatest asjadest tuleb omavahel rääkida. Kas võtta pangalaenu, anda tuttavatele võlgu, osta auto või suvila maha müüa — kõik need küsimused tuleb koos läbi arutada. Pettes meest või teadlikult varjates tema eest midagi tähtsat, kaotate te usalduse.
Õige lahendus. Kui te ei julge mehele ütelda, kui palju maksid teie kingad või kosmeetika, kui te pidevalt saate tõreleda, et liiga palju kulutate igasuguse tühja-tähja peale, püüdke leida lisateenistus, et sel moel veidi tulusid suurendada. Selle raha võite rahuliku südamega kulutada meeldivate pisiasjade peale perekonna või enese jaoks, tundmata end seejuures süüdlasena.
Krediit või olemasolev raha?
Ikka enam ja enam kauplusi pakuvad kaupu krediiti ning kui te otsustate muretseda „kauba võlgu”, võib sellest saada täiendav tüliõun. Ühelt poolt, ostes asja võlgu, asute seda kohe kasutama. Teisalt, kui ei suuda täielikult võlga ära maksta, jääte ilma mitte üksnes kaubast, vaid ka rahast, mida hakkasite selle eest tasuma. Pealegi ei maksa unustada ka protsente. Kuidas olla, kui üks abikaasadest võib oodata ja raha korjata, teine on aga igasuguste protsentidega nõus, et vaid soovitut võimalikult kiiresti kätte saada?
Vale lahendus. Ühtviisi mõtlematud teod on vormistada laen mehe teadmata või nõustuda mehe pealekäimisel krediidiga.
Õige lahendus. Tingimata tuleb probleem läbi arutada — rahulikult ja ilma süüdistusteta. Mõlemad pooled peaksid oma põhjendused esitama. Kui üks teist kahtleb, kas suudate ikka krediiti maksta, võtke paber ja pliiats ning arvutage täpselt välja, kui palju raha tuleb selleks kuus kulutada. Lugenud kokku tulud ja kulud, saate vastu võtta mõistliku otsuse.
Koos või eraldi?
Veel üheks komistuskiviks on küsimus: kas abikaasadel peab olema ühine rahakott või kulutab kumbki vaid oma raha. Kui mees ja naine teenivad enamvähem ühepalju, võivad mõlemad variandid sobida. Kuidas aga olla siis, kui mees töötab, naine on aga lastega kodus? Või vastupidi?
Sotsioloogilised uuringud näitavad, et peredes, kus abikaasad peavad end õnnelikeks, toob põhilise sissetuleku koju mees, kuid tähtsad otsused võetakse vastu ühiselt. Ometi on see elus harvaesinev ideaalvariant.
Vale lahendus on nõuda, et pere elaks teie ja üksnes teie tahtmist mööda. Kui erinevad ka teie vaated rahaasjades pole, on peamine leida kompromiss, mis rahuldaks kõiki osapooli.
Õige lahendus. Kui olete üks pere ning ei kujuta oma tulevikku eraldi ette, oleks loogiline oma finantsid siiski ühendada. Kas teie ei arva nii? Kui te üksteist usaldate, siis ei tohiks ju vastuväiteid olla. Kui aga üks abikaasadest on vastu, on see juba põhjus usalduse teemadel mõtisklemiseks. Näiteks, kui olete lastega kodus, oleks ju loogiline, et mees eraldaks majapidamiseks, laste ning isiklikult teie jaoks teatud kindla summa, kuid tähtsad otsused teeksite ikkagi üheskoos.
5 sammu stabiilsuse suunas.
1. Tehke selgeks oma õigused. Kas teate, et abielu ajal soetatud kinnisvara on mõlema abikaasa omand isegi siis, kui on vormistatud ühe nimele? Kui aga teie suhted on mitteametlikud, ei saa te sellele lahkumineku puhul pretendeerida.
2. Esitage küsimusi. Teil on õigus teada, milline on selle mehe rahaline seis, kellega te abielluda kavatsete. Kas tal on maksmata võlgu, millised on tema rahalised perspektiivid tööl, mida ta tahab saavutada?
3. Sõlmige abieluleping. Ideaalis tuleks see teha enne abiellumist. Kui see aga seni tegemata on jäänud, võib lepingu sõlmida igal ajahetkel.
4. Ärge jätke kõiki rahalisi küsimusi mehe õlgadele. Te peate perekonna rahaasjadega kursis olema, vastasel korral võite ekstreemolukorras täiesti abituks osutuda.
5. Koostage perekonna eelarve. Vaevalt et on tarvis iga pisiasja üles kirjutada, kuid suuri väljaminekuid tuleb varakult planeerida ja ette arvestada.
