Naise palk sõltub ajumahust?

Tänapäeva maailmas on suundumus järjest rohkem sinnapoole, et nii mehed kui naised peaksid saama võrdväärset palka. Küllap on suurem osa inimestest sellega ka päri, sest kui panused on võrdsed, tuleks ka inimesi võrdselt kohelda.

Nüüd on aga neurofüsioloogia professor Germund Hesslow Lundi ülikoolist astunud välja Rootsis ja ka mujal laialt levinud võrdõiguslikkuse kampaaniate vastu. Oma erialast lähtuvalt on ta uurinud lähemalt nii meeste kui naiste ajutegevust ning väidab nüüd, et tegelikult naisi tööturul kuidagi ei diskrimineerita, vaid naiste kehvem sissetulek on otseselt seotud aju bioloogiliste erinevustega, vahendab Aftonbladet.

Teada on, et üldjuhul on mehed tugevamad matemaatikas ja teistes reaalainetes, samal ajal kui naised on sõnaosavamad ning tublimad humanitaaraladel. Käitumusliku poole pealt on mehed agressiivsemad ning naised hoolivamad.

Professor väidabki, et erinevuste tõttu ajus teevad naised ka teistsuguseid otsuseid, mille tulemusel nad ka madalamat palka saavad. Tema sõnul valivadki naised ise madalamapalgalise töökoha, et ka oma muudele soovidele nagu vaba aeg, hobid ja laste kasvatamine ruumi jätta.

Hesslow ei pea õigeks jutte, et naisi kogu aeg alla surutakse ja diskrimineeritakse, tema arvates on naised ise sellise kompromissi kord juba teinud ning peaksid sellega ka rahul olema.

Vastuväitele, et statistika järgi teenivad naised keskmiselt väiksemat palka, kuna nende tööd hinnatakse madalamalt kui meeste oma, sõnab Hesslow, et see pole kuidagi teaduslikult põhjendatud, vaid tegu on ikkagi turumajanduse reeglitega. Ta pakub välja, et kui näiteks niipalju naisi ei valiks hoolduse või põetusega seotud ameteid, väheneks ka töötajate hulk selles valdkonnas ning tänu sellele saaksid ka palgad tõusta.