Allahindlusprotsent kui peibutaja

Seitsmekümneprotsendiline allahindlus on kindlasti sedasorti ahvatlus, millest on raske mööda vaadata ja väljapanekule korrakski pilku heitmata poes mööduda. Jättes aga kõrvale kutsuva protsendimärgi, tuleks  pigem keskenduda lõpphinnale ja otsustada, kas ka see on sobiv ja soodne. Poodide hinnatasemed on erinevad, nii võib ka ühes poes olev kuuekümneprotsendiline soodustus osutuda tegelikult vähemkasulikuks kui kolmekümnene mujal. Sama kehtib internetikaubamajade kohta, kus on eriti kiirelt ja mugavalt võimalik erinevate pakkujate lõpphindu võrrelda. Kõige põhilisem rusikareegel on siin aga küsimus, kas vaatamata allahindlusele ka rahakott ostu välja kannatab — kõik planeeritavad ostud tuleb sättida pere-eelarvesse ning vaadata nende olulisust ja hinda ka laiemas plaanis.


Emotsioonid otsustavad

Miks soovitatakse toidupoodi minna täis kõhuga? Põhjus on üks — vaid nii saame kõige kindlamini oma emotsioone kontrollida ja osta tõesti seda, mida vajame. Kui tavaolukorras on üsna lihtne hindu võrrelda ja teada, kas vajamineva eest küsitud summa on vastuvõetav või soodne, siis vahel tuleb ette olukordi, kus hind ei ole määrav ja isegi hiljem ei tekita ebamugavustunnet. Täiesti arusaadav, et röögatu hinnaga kohvikust ostetud veepudel palaval päeval on omal kohal, ent tavaostude puhul tasub jääda ratsionaalseks ja mitte lasta emotsioonidel enda eest otsustada. Eriti lihtne on kiusatus tekkima väikeste ostude puhul, nagu kommid ja snäkid ja ikka sel hetkel, kui seljataga on väsitav päev, pea täis lahendamata töömõtteid ja muid muresid.


Number 9 mõju tarbimisotsustele

Päris kindlasti kinnistub paljude inimeste mälupildis hinnasilt 9.99 eurot pigem  kui 9 kui et vaadata tõega pisut rohkem tõtt ja tunnistada, et tegemist on pigem kümneeurose kaubaga. Sagedasti kasutatavad kaupmehed seda võtet  allahindluste puhul, mil jääbki mulje, et tehing saab olema tuntavalt soodne. Eriti oluline on teadvustada eurosentide väärtust, kuna neil on kroonidega võrreldes oluliselt suurem väärtus. Viimast fakti kinnitas ka teabekeskuse uuring, kus pea kolm neljandikku inimestest tajusid 20-sendist hinnavahet eurodes oluliselt väiksemana. See on ka põhjus, miks raha kergemalt rahakoti vahelt kaduma kipub. Korjates kodus hoiukarpi eurosente, koguneb aga selle täitumisel kokku kenake summa raha, mis on eelmise vääringuga võrreldes päris arvestatav.


Võrdlusmoment, mis saab määravaks

Heites möödaminnes pilgu vaateaknale ja nähes seal kallihinnalist ja ahvatlevalt eksponeeritud pakkumist, pole enamasti keeruline sellest otsusekindlalt mööda minna. Küll aga võib saatuslikuks saada järgmises poes üsna samalaadne toode oluliselt odavama hinnaga. Tekib psühholoogiline moment, mil tundub, et soetatud saab soodne ese. Samamoodi võib toimuda kahe sarnase, ent erineva hinnaga  toote paigutamine kõrvuti ühte poodi. Pole mõtet ennast petta ja arvata, et tehtud sai kasulik kaup pelgalt seetõttu, et kõrval on tuntavalt sarnane müügis märkimisväärselt kallima hinnaga. Taaskord tasub mõelda vaid sellele summale, mis tegelikkuses rahakotist välja käima peab. Kui vähegi aega ja võimalust, tasuks samalaadseid tooteid erinevates kauplusteski võrrelda — alles siis saab hinnata, kas vaateaknal tunduv soodne pakkumine seda ka tegelikkuses on.


Müügimehe imelised oskused

Palju on kuulda lugusid, kus personaalne müügikonsultant suudab korda saata imesid ja müüa ka seda, millest ostja tegelikult üldse huvitatud polnud ja tegelikult ei vajagi. Kurvem, kui hiljem lisaks kahetsus saabub ja ost või allakirjutatud leping teenuse tarbimisega enam üldse meeltmööda pole. Selleks tuleb ka supersoodsatele hindadele ja väga kvaliteetsena tunduvale kaubale või teenusele vaatamata hetkeks aru pidada, mida see tehing tegelikult eelarvele tähendab ning kui palju seda tegelikult vaja on. Müügimehe professionaalne töö on hindamistväärt, ent seda ei pea kindlasti oma rahakotist kinni maksma. Vaatamata väga sümpaatsena tunduvale inimesele ja tõigale, et ära öelda on piinlik, kui juba mõnda aega on koos arutletud, kuidas toodet kasutada ja et see on lausa hindamatu väärtusega abimees koduses majapidamises, tuleb abiks hetk mõtlemist ja otsusekindlus. Viisakas keeldumine ei kohusta millekski ja alati saab hiljem oma otsust muuta ning ese osta või leping sõlmida, kui see läbimõelduna ka mõistlik tundub. Ostuotsusest võib hiljem olla juba keerulisem taganeda ja makstud rahale lisanub veel kuhi negatiivseid emotsioone.


Tasuta — mulle, teadlikule tarbijale!

Iga inimene soovib vältida lisamaksmist, seetõttu tundub tasuta saadu eriti ahvatlev. Nii müübki teenus ja toode, millel kaasas midagi ilma rahata paremini, kui see, mis lihtsalt soodsama hinnaga, nagu ka kaup, mis suuremas pakendis ja mis sisaldab mingit osa „ilma rahata”. Taaskord on abiks ühiku või kilohinna arvutamine ning võrdlus ja hetkeline arupidamine, kas nõnda suurt kogust tegelikult vaja on. Kolmandik halvaksläinud joogist, mida tarbida ei jõua ja kraanikaussi maandub, pole kindlasti kokkuhoid, isegi kui sellelt ei makstud. Samamoodi on juhuseid, kus suurem pakend ei tule sugugi soodsam kui kõrvalolev väiksem.  Seega tuleb juhinduda ikka vaid elutervest mõtlemisest — mis on tegelik hind, mida maksma peab ja kui palju on seda tegelikult vaja.