Pisendan oluliselt oma sissetulekut, ei räägi reisidest ega riietest, kuulan nende kurtmisi lasteraha üle ning toetan neid (otse raha ei paku, aga olen leidnud viise kuidas neid solvamata aidata), viin kingitusi — kosmeetikat, lastele asju, luiskan et näe tuttav ostis, aga jäi väikseks, pood tagasi ei võta jne. Kõige hullem on aga kuulda nende suust repliike minu kohta — et mis sul häda sa rikas jne. Ostssme mehega endale suvel maamaja, seda ju ei varja — kohe tulid ka nooled, et ega meie palga eest selliseid asju ei osta jne.

Loomulikult võiks suhelda rikastega, aga ei taha — olen sõbrannadega puud soola ära söönud. Kui suvel pakkusin, et tulge maale lastega (oleks kandnud sõidu-toidu jms kulud), öeldi lihtsalt ära.

Tunnen kurbust, et raha meie vahele tuleb — olen ka otse sellest rääkinud, aga siis eitatakse seda probleemi. Mida teha?