Sõbrannad leotavad soojas merevees varbaid ja arutavad puhkuseplaane. „Mina kavatsen oma puhkuse Lõuna-Eestis veeta ja sügisel nädalaks kuhugi soojemasse kanti sõita, et natukenegi veel suve nautida, sest kes teab, milline see suvi siin tänavu lõppkokkuvõttes ikkagi olema saab,” seletab Inga Kristile. „Aga teie puhul pole vist küsimustki, mida ette võtta — pulmareis ju varsti ukse ees?” Kristi mõtleb hetke ja alles seejärel vastab. „Seda küll, et kahenädalane Türgi reis augustis, aga tegelikult on mul veel üks puhkus ees ootamas, jään juba aasta lõpus dekreeti.” „Siis selline uudis,minu õnnitlused!” hüüatab sõbranna. „Aga kuidas sa rahadega välja tuled, kõik need tööprobleemid, mis sul olid, kulukad pulmad ja muu? Olen kuulnud, et kuidagimoodi annab see tunda, kui vahepeal pole töötanud ja üleüldse on see lasterahades orienteerumine üks keeruline teema.” „Jah, eks ma pean nüüd hakkama uurima, mis see rahaline pool tähendab, siiani pole sellest väga aru saanud,” nõustub Kristi.

Arvutamine tasub end ära

Alustuseks tasub teada, et sünnitushüvitist, ehk vanamoodi öeldes dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Kuigi mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, ehk sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, küll aga vanemahüvitise puhul. Seda, milline summa arvutuste aluseks võtta, saab hõlpsalt teada Maksu-ja Tolliameti e-teenust kasutades. Dekreediraha arvutamiseks tuleb sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Kuna kalendripäevadest ei lahutata maha haiguslehel oldud aega, võib dekreetpuhkuse raha olla väiksem harjumuspärasest sissetulekust. Maksimumpiiri puudumine dekreetrahal tähendab, et kui näiteks möödunud aastal on kontole laekunud kopsakas preemia, laps aga on sündimas tuleva aasta alguses, tasuks dekreeti jääda tänavuse aastanumbri sees, kasvõi 31. detsembril — siis arvutatakse dekreediraha veel mullustelt sissetulekutelt. Tasub teada, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega. Rahalises mõttes koju jäämise ajas vahet ei ole, ent mida hiljem koduseks jääda, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda kauemaks seda ka jagub. Sageli unustatakse ka ära, et dekreedirahaga peab 4,5 kuud elama, enne kui esimene vanemahüvitis laekub. Seega ei tohiks seda mõõdutundetult kulutada, vaid hoolega planeerima, et mitte enne vanemahüvitise laekumist rahahätta jääda.


Vanemahüvitise aluseks on samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmine tulu ja kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei lähe, reeglina on igakuiselt laekuv summa sama, mis eelmise aasta palk. Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril ja õigus vanemahüvitisele tekib alles tuleval aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel. Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad ka need päevad eelnevalt maha. Nagu palgalt, arvutatakse ka siin lisaks maha tulumaks 21%. Õigus vanemahüvitisele tekib alles 140 päeva möödumisel dekreedi algusest, mitte kohe peale lapse sündi, ehk laps võib sündida aastal 2013, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2014. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kelle erinevate aastate sissetulekud on oluliselt erinevad. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva, igas kuus eelmise kuu eest, ent kui lapse emal sünnitushüvitisele õigust ei olnud, makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni. Emale, kes eelmisel aastal tööl ei käinud, makstakse igakuiselt raha vanemahüvitise määras, mis on tänavu 290 eurot kuus. Neile, kes töötasid almpalgaga või veelgi väiksema summa eest, makstakse hüvitist 320 eurot kuus. Maksimumhüvitist on tänavu võimalik saada summas 2234,19 eurot kuus. Lapsega kodus olles on ka vanemahüvitise laekumise ajal võimalik teha lisaks tööd, ent selleks, et hüvitis ei väheneks, peaks teenitud summa olema kuni 290 eurot. Vastasel juhul väheneb hüvitis miinimummäärast enam teenitud tulu võrra. Lisaks on ka lapse isal võimalik lapsega koju jääda, ent seda siis, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.

Hüvitiste arvutamiseks leiab lisainfot sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa kodulehtedelt.

Lisakulud-tulud

Raseduse jälgimine ja sünnitamine on Eesti riigis tasuta ja ka need naised, kel haigekassa kindlustust ei ole, saavad alates 12. rasedusnädalast kindlustatud riigi poolt. Samas pakutakse mitmeid täiendavaid meditsiiniteenuseid-uuringuid, mis on tasulised, aga nii mõnegi lapseootaja jaoks olulised ja vajalikud. Paljud arstid soovitavad rasedal naisel tarbida spetsiaalseid vitamiine või vähemalt foolhapet, mis aitavad kaasa raseduse probleemitule kulgemisele ja terve lapse sünnile. Samuti on esimese lapse vanemateks saav paar tihtilugu huvitatud perekooli loengutes osalemisest. Sünnitusmajja minnes tuleb tasuda lisaraha, kui pere soovib uue ilmakodanikuga perepalatis tutvuda. Ka on võimalik tasu eest broneerida sünnitajale ämmaemand või ka arst, kes tegeleb ainult selle konkreetse sünnitajaga.

Beebile vajaliku saab soetada nii sadadesse kui tuhandetesse eurodesse jääva summa eest. Kel soovi, saab oluliselt säästa, kel aga rahakott takistuseks pole, on poodidest võimalik osta hulgaliselt beebikaupu.

Peale sünnitus- ja vanemahüvitise hakkavad vanemad saama riigilt igakuist lapsetoetust 19,18 eurot, kolmanda ja enama lapse kohta 57,54 eurot. Riik maksab ühekordset sünnitoetust 320 eurot ning paljud omavalitsused toetavad ühekordsete summadega vastsündinu vanemaid omapoolselt veelgi.