1. Kas tahad raha? Kas ei taha raha?

Kui arvad, et sul ei jätku raha ning sa ei tea, kuidas seda olukorda muuta, siis see ei tähenda veel sugugi, et oled valmis rohkem raha saama. On vägagi võimalik, et asud muudatustele vastu töötama. Nii juhtub, kui mõistad, et tulu suurenemisega tuleb su ellu midagi muud. Oled näiteks teenistuja ja tahad rohkem raha saada. Siis selleks on tarvis tõusta karjääriredelil ülespoole. Nüüd oled reatöötaja, kui aga saad juhatajaks, on sul vastutus töö tulemuste eest. Pead asuma kontrollima oma kolleege. Nemad on aga su sõbrad. Pead neilt nõudma töö õigeaegset täitmist. Võimalik, et pead kellegi neist vallandama. Sul peavad olema uued teadmised — tuleb kvalifikatsiooni tõstma hakata. Ja ikka nii edasi.

Sa tahad rohkem raha, ent pole valmis sellisteks ettevõtmisteks, millised kindlustaksid sulle suurema tulu. Seega püüad igati selliseid muutusi vältida. Ja — ei mingit lisaraha.

2. Raiskame oma energiat lõputule võitlusele

„Stressikoguja” on tinglik anum, kuhu kogunevad kõik meie negatiivsed emotsioonid. Edukuse aste sõltub „stressikoguja” nivoost. Kui see on täidetud 50%, siis oled edukas. Ent enamus inimesi on täitnud selle 70-80%-ni ning igasuguste eesmärkide saavutamiseks tuleb ületada suur hulk teadmata kust ilmunud raskusi. Eesmärgid saavad küll täidetud, ent suurte ponnistustega. Kui aga oled oma „stressikoguja” täitnud 90%, siis oled totaalne kaotaja. Võid tohutult pingutada, ent probleemid aina kasvavad ja sa ei suuda midagi muuta.

Seega tuleb alustada muutusi oma elus „stressikoguja” tühjendamisest. Mille eest me siis pidevalt ja nii ägedalt võitleme? Igal meist on mõned temale olulised ideed, mida võib idealistlikeks nimetada. Meie jaoks on idealiseerimine väga oluline. Tahame teha kõike „õigesti”. Me ju teame, millised peavad olema suhted inimeste vahel, kuidas inimesed peavad käituma, kuidas välja nägema, kui palju kaaluma, kui palju raha saama. Ent see vastik elu on nii seatud, et mitte kõik ei jaga meie veendumusi. Astud võitlusse, et teha seda maailma paremaks ning oled sunnitud sellele võitlusele kulutama suurel hulgal jõudu ja aega. Ja oma sissetulekute suurendamiseks ei jätku enam paraku kumbagi.

3. Võitlus rahaga

Kõige enam ebameeldivusi tekitab meile teadvustamata võitlus rahaga. See tekib meil ühel või teisel määral raha idealiseerimise tõttu.

Pole üldsegi halb idee, et normaalseks eluks peab olema küllaldaselt raha. Paraku seda aga ei ole. Rahast jääb alati puudu. Energia, mis tekib ärritusest seetõttu, et raha ei jätku, jääb meie kehasse energeetilise laengu näol, mida nimetatakse emotsionaalseks blokiks. See on aga laetud energiaga, mis võitleb raha vastu, mida keegi teine saab kerge vaevaga, sina aga pead rügama jne, jne. See kõik loob probleeme sinu ja raha vahele, sina aga tahaksid rahaga sõbrustada … Seega tuleb kiiremas korras see emotsionaalne blokk oma kehast eemaldada.

4. Madaldatud energia

Meie kehas on mitmeid emotsionaalseid blokke. Üks neist on laetud raha vastu, teine meie endi vastu: see akumuleerib meie energia rahulolematuseks iseendaga. Veel üks blokk on vanemate vastu, kui võitled nendega. Kuidas need siis kõik mõjuvad?

  • Meie energia väheneb, me väsime kiiresti, meil pole jõudu tööde lõpetamiseks;
  • Emotsionaalsete blokkide piirkonnas tekivad mitmed haigestumised;
  • Blokid juhivad meie käitumist, me satume kergesti konfliktidesse;
  • Need takistavad meie liikumist eesmärkide poole;
  • Loovad lõputute ebavajalike mõtete voo.


5. Rõõmutud arvamised meist endist ja rahast.

Kui meile on lapsepõlves sisendatud, et raha on „must” ja sellest tuleb kaugemale hoiduda, siis täiskasvanuna teeme alateadlikult oma valikuid vastavalt sellele. Võimalik, et sul oli isiklik kogemus, kui raha pärast purunesid sinu jaoks olulised suhted või jäid ootamatult ilma rahata ning tundsid seetõttu suurt stressi. Edaspidi lähebki elu vastavalt sellele veendumusele — oled selle alateadlikult ise valinud. Seega tuleb nendest veendumustest vabaneda ning asendada need vastupidistega. Nendega, mis lasevad sul rahaga sõbruneda.

6. Milline on sinu enesehinnang?

Miks ühed ostavad kõike turult ja odavatelt väljamüükidelt, teised aga headest kauplustest? Arvad, et teistel on rohkem raha? Siit järgmine küsimus; miks teistel on raha rohkem kui esimestel? Vastus on tegelikult üks. Kui need inimesed lähevad müüma oma tööd, nõuavad nad ka rohkem raha. Sa hindad ise, kui palju võidakse sinu töö eest välja käia ning valid just selle palga. Küllap võid leida mitmeid põhjuseid oma töö ja raha õigustamiseks. Ent võid õige lihtsalt leida näiteid sellest, et inimesed, kellel on vähem kogemusi, kehvem haridus ja anne saavad sinust rohkem. Loomulikult pidid nad hoolega otsima paremini tasustatavat tööd. Nad ei rahuldunud esimese kättejuhtuvaga. Ent tulemus oli seda väärt. Seega on järjekordne barjäär suure raha ees meie endi enesehinnang. Ilmselt peab seda tõstma.

7. Mida sa väärtustad?

Kas on juhtunud nii, et oled ostnud abonemendi jõusaali, ent pole mitu kuud seal käinud, sest pole aega leidnud? Kogu sinu aja on võtnud tähtsamad tööd. Tervis aga pole sinu jaoks seni veel oluline. Seetõttu ei jätkugi sul treenimiseks aega. Sama on ka rahaga. Kui raha pole sinu jaoks oluline väärtus, siis kogu sinu aeg kulub tööle, perele, seksile, sõpradele, hobidele ja veel suurele hulgale muudele asjadele. Valime alateadlikult selle, mida rohkem hindame. Kui raha ei ole oluline, siis saame seda just nii palju, kui palju seda väärtustame, mitte enam. Ilmselt on tulnud aeg oma väärtuste süsteem üle vaadata ning tõsta enda jaoks raha hinda.

Allikas: Domašni Otšag