Sõpruse tegelik hind: mida peaksid teadma sõbrale raha laenamisest

Alles hiljuti rääkis sõbranna Liina õpetliku loo. Kunagi ülikooliaastatel oli ta saanud hakkama teoga, mida peab tagantjärele oma suurimaks rahaliseks rumaluseks, ehk ta laenas oma õppelaenusumma heale tuttavale, kes plaanis sellega oma ilusalongi jalule aidata. Paraku läksid asjad teisiti: salong susises kurvalt lõpule ning ühtäkki ei vastanud tuttav ei laenu tagasimaksmist ootava Liina kõnedele ega ka kirjadele ning kui teda tänaval tulemas nägi, varjus kiirelt kohvikusse.

Kui naine tal lõpuks sabast kinni sai, tunnistanud tuttav ausalt, et raha on ta ära kulutanud, kuid tagasi maksta polevat kusagilt: töötu nagu ta on, lisaks kasvatab üksinda väikest poega. Õigustatult oma raha tagasi nõudev Liina lõi lõpuks käega ja nendib nüüd, et vaevalt ta seda tuhandet eurot enam kunagi näeb. Päris kallis õppetund, kas pole?

Internetifoorumid kubisevad Liina loole sarnastest juhtumitest ning ega ilmaasjata hoiatanud ka vanarahvas: laena sõbrale raha, oled ilma nii ühest kui teisest. Ometi võid aga isegi elu jooksul sattuda olukorda, kus vajad juhul, kui kindlustuskaitse puudub, hädasti lähedase rahalist abi, olgu selleks siis ootamatu haigus või raske õnnetus, isikliku töövahendi ülesütlemine jms. Kuidas sellisel juhul toimida, kui tarvis lähedaselt raha laenata või kui samasuguse palvega pöördutakse sinu poole?

Nii ühel kui teisel juhul on kõige olulisem see, kui vaatad oma rahaasjad kriitiliselt üle. Milline on su rahalise seis, kaasa arvatud sissetulekud, väljaminekud, juba olemasolevad kohustused krediidiasutuste ees, samuti säästud — kas sul on, mida välja laenata ning kui kaua oled laenamise korral nõus oma raha ootama ning ega laenamine sind ennast rahalisse kitsikusse vii? Kui aga soovid ise raha laenata, pead olema kindel, et suudad selle ka tagasi maksta — pea meeles, et laen on laen, ja isegi kui su lähedane ei pruugi küsida intressi või on see pigem sümboolne summa, tuleb sul tagada, et lubatud summa kokkulepid kuupäeval laenuandja kontole laekub. Selleks aga vaata oma sissetulekud hoolikalt üle — kas on ehk majapidamises midagi, mida sa enam ei vaja ning millle annaks mõnes netikeskkonnas maha müüa, kas saad võtta lisatööd, et sissetulekuid vajaliku summa osas suurendada?

Ausus ennekõike

Ole rahaasjadest rääkides oma sõpradega aus, ja tee selgeks oma seisukohad sõpradevaheliste rahasuhete osas: kuidas suhtud üldiselt sõpradelt laenamisse, millist maksekäitumist ootad, kas sinu jaoks on mingi summa käsitletav kui tagastamatu abi sõbrale jne. Kui mõlemad pooled reegleid mõistavad, on neist kergem ka kinni pidada.

Päris kindlasti ei tohiks segada raha ja sõprust: sõprusel teatavasti pole hinda, ning kui keegi peab teie sõpruse mõõdupuuks raha laenamist, tasub ka sõprussuhtele kriitilise pilguga otsa vaadata. Palvele raha laenata tuleb suhtuda emotsioonitult, kuigi emotsionaalne suhestumine muudab otsuste tegemise äärmiselt raskeks. Teinekord aga tuleb süda kõvaks teha ning ka laenu tagasimaksega hilinenud sõpra korrale kutsuda. Samuti analüüsi hoolikalt sõbra finantskäitumist ning jäta kõrvale emotsionaalsed mõjutegurid, näiteks kõik, mis puudutab ta head südant või võimet toredaid ettevõtmisi korraldada. Just vähene krediidikontroll on eraisikute vaheliste laenusuhete üks peamisi miinuseid.

Sõlmige leping

Kuigi sõpradevaheliste rahasuhete puhul peetakse paberit teinekord keeruliseks lisakohustuseks, on laenuleping siiski vajalik. Võlaõigusseaduse kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik, ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik, ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning seesama leping on võlasuhte tekkimise aluseks. Kuigi võlaõigusseadus ütleb, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, tasuks enamikel juhtudest siiski eelistada kirjalikku lepinguvormi, mille koostamisel poleks paha ka mõnelt juristilt nõu küsida — omavalitsused, ülikoolid jt pakuvad tihtipeale ka tasuta nõustamise võimalust. Leping peab endas sisaldama täpseid laenu tingimusi, laenatavat summat, tagasimakse aega ja võimalikku intressi ning eelistada tasuks summa ülekandmist pangakontole. Viimasel ajal on internetis tekkinud ka suur hulk eraisikuid, kes teenusena laenu pakuvad. Needki pakkumised tuleks kriitilise pilguga üle vaadata ning tingimusi omavahel võrrelda, juhul kui on plaanis mõnd neist kasutada.

Meeles tasuks pidada sedagi, et mitte ainult sinu rahakotis sõbra omasse rännanud eurod pole rahaline tehing, vaid täpselt samasuguse rahalise kohustuse võtad endale, kui käendad sõbra laenu mõnes krediidiasutuses. Tehing, mis emotsionaalses valguses paistab kui “lihtsalt allkiri” on kaugelt enamat: juhul, kui sõber rahalistesse raskustesse satub, nõuab krediidiasutus puuduva summa sinu käest.

Muidugi kui asi laenuandja-võtja vahel juba suuremate viivitusteni läheb ning sõber tagasimaksete asemel vana head ärakadumistrikki tegema kipub, on võimalik võlanõue inkassofirmale müüa. Kõige viimase päästeteena jahvatavad aga kohtuveskid õige aeglaselt, sestap maksab laenamismõtet ikka pikemalt seedida — kas ikka tasub head sõprust rahaasjadega keeruliseks ajada.