Eesti tööturul nõustuvad naised tööle minema oluliselt väiksema palga eest kui mehed, mis võib olla ka Euroopa suurima palgalõhe üks põhjustest.

Olenemata konkreetsest haridustasemest ootavad mehed kõrgemat palka kui samaväärse haridusega naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli viimati, 2014. aastal tehtud Statistikaameti uuringu põhjal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%.

Ülle Matt, väga palju on diskuteeritud teemal, et paljuski on palgalõhe taga just naiste keskmisest madalam enesehinnang. Kas teil on personalijuhina kogemust, mis viimast arvamust toetab või ümber lükkab?

Kui räägime palgaootustest ja erinevustest, siis meeste ja naiste vahel tõepoolest teatud erinevus esineb. Aga erinevus tuleb välja nende tööde puhul, kus pole nõtud selget erialast ettevalmistust ja mis nõuavad kohapeal ettevõttes väljaõpet. Just siis hakkab mängima enesekindluse teema. Naised on alalhoidlikumad, nad ei tea, mida oodata ja sellest lähtuvalt on palgaootuses tasakaalukamad ja realistlikumad. Naised mõtlevad, et kuna nad täpselt ei tea, mida töö endas sisaldab, siis esialgu küsitakse vähem ja vaadatakse, kuidas hakkama saadakse. Mehed seevastu küsivad rohkemgi, kui see amet väärt on. Mehed on riskialtimad ja ambitsioonikamad, nad lähtuvad kandideerimisel üldisest palgatasemest ja tuttavate kogemusest.

Kas samale positsioonile kandideerides küsivad naised keskmiselt vähem raha, kui samale positsioonile kandideerivad mehed?

Positiivne on see, et nende tööde puhul, mis eeldavad erialast väljaõpet, haridust ja kogemust, tegelikult erinevust pole. Mehed ja naised küsivad sama palka. Näiteks IT, inseneeria. Nende tööde puhul, mis nõuavad vähem kvalifikatsiooni, on palgaootuse vahe suurem.

Aja jooksul tasakaalustub see ilmselt veelgi, sest palgastatistika on kättesaadavam, sellest räägitakse rohkem, kandideerijad on paremini informeeritud ning oskavad tänu sellele ka oma ootuseid paremini kaardistada.

Swedbankis on oluline sooline tasakaal juhtide seas ja tiimides. Kas naiste seas on vähem juhi-ambitsiooniga inimesi? Kui keeruline on seda tasakaalu hoida?

Mehed on julgemad ja riskialtimad, naistel tuleb see kõik samm-sammult ja kogemusega. Kui võrdleme 25-aastast meest ja 25-aastast naist, siis seal on meestel rohkem juhiambitsiooni. Kui rääkide natuurist, siis ambitsioonikus ja julgus iseloomustavad pigem meest, aga mitte alati.
Kui naine on jõudnud oma valdkonnas tippu ja spetsialistiks, siis väga julgelt kandideeritakse ka juhtideks. Naiste seas on väga palju häid juhte.

Millised soovitused on teil HR-juhina töövestluseks valmistujale?

Ma ise olen liikunud eesmärgipärasel ja näinud ka noorte juhtide pealt, et see töötab. Esmalt on oluline suur pilt paika saada – kas tahetakse saada keskastme juhiks, ettevõtte juhiks. Kui suur pilt on paigas, siis on kergem sinna ka väiksemaid tükke paigutada. Tuleks mõista, et iga uus töökoht on samm karjääris ja neid samme ei tohiks alahinnata.

Kui kandideerite, siis ostke esmalt see töö enda jaoks ära. Kandideerige vaid kohtadele, mis teid huvitab ja millel on teie jaoks perspektiivi. Uurige eelnevalt ka ettevõtte kultuuri kohta, kuidas toimub tasude ülevaatamine, kas pakutakse mentorlust jne. Tuleks mõelda ka sellele, mida see töö pikemas perspektiivis annab ja kuhu ta teid kannab. Kui seda töökohta väga tahate, siis see kumab välja ka intervjuul.

Eestlastele omaselt häbeneme tihtipeale oma kogemusi ja saavutusi välja tuua. Enne intervjuud võiks analüüsida, mis on sinu tugevused ja nõrkused. Kui ise ei leia, siis võiks ka kolleegi või endise juhi tagasisidet küsida. See aitab intervjuuks paremini valmistuda ja end kindlamana tunda.

Kuidas küsida palka, nii et seda ka saada?

Tehke endale selgeks, mis on mingisuguse valdkonna palga vahemikud. Ei ole häbiasi panna paika karjääriplaan, kehtestada enda jaoks ideaalne elustandard ja hakata sinnapoole liikuma. Ja siis juba uurida ka palgavahemikku, mida umbes makstakse, ja mis oleks põhjendatud, kogemus vs keskmine palk. Oma ootusi tuleb ka julgelt väljendada.

Millise soovituse annate noortele naistele, kes soovivad saada juhiks? Kuidas süstida neisse enesekindlust ja mida saaksid nad ise teha selleks, et uskuda endasse rohkem?

Väga paljuski on see ka julgustamise küsimus. Seetõttu on oluline valida ettevõte, kes teid ka toetab. Väga palju sõltubki siinkohal juhist, kas ta julgustab noort naist edasi pürgima või mitte. Juht võib meeletult palju ära teha selle heaks!