Eestis raputatakse igal aastal surnuks üks beebi
Raputatud lapse sündroomi (RLS) ei diagnoosita tihti – maailmas tuleb seda ette keskeltläbi 24-30 juhtu 100 000 alla üheaastase lapse kohta, kirjutab ajaleht "Pealinn".
Eestis on pisut enam kui 15 000 kuni aasta vanust last, mis tähendab, et aastas pannakse siin umbes neli RLS diagnoosi. Uuringute kohaselt sureb iga kolmas RLS-iga laps. Lihtne arvutus ütleb seega, et Eestis raputatakse igal aastal surnuks vähemasti üks beebi.
Raputatud lapse sündroomist doktoritöö kirjutanud Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloogi Inga Talviku sõnul ei saa aga üks osa raputatud lapsi üldse diagnoosi, sest nad ei jõua õigel ajal arsti juurde.
"Diagnoosi saab panna ainult n-ö ägedal perioodil," märgis Talvik. "Kui on kergemini raputatud, siis on laps pärast pisut uimane, võib-olla ka oksendab, aga selliselt juhul temaga kohe arsti juurde ju ei minda. Tavaliselt lähevad need sümptomid päeva-paariga üle ja kõik ongi justkui korras."
"See, et me kahjustust ei näe, ei tähenda, et neid polegi," ütles Talvik. "Raputamisest tingitud tervise- ja muud probleemid võivad ilmneda palju hiljem, isegi alles koolieas, kui lapsel on õpiraskused või käitumishäired, millele ei osata seletust leida. Tagantjärele diagnoosi panna ei saa. Me ei saa ka tagantjärele midagi arvata, näeme ainult, et on probleem."
Oma doktoritöös käsitles Talvik 26 raputatud lapse juhtumit. Neli neist on surnud ja vaid kaks terved, ülejäänutel on kergem või raskem ajukahjustus.
Raputamisele iseloomulik kahjustuste triaad on aju- silma- ja skeletikahjustused. "Umbes pooltel juhtudel kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue, mis on enamasti seotud ajukahjustuse ja harvematel juhtudel silma võrkkesta verevalumitega," selgitas Talvik.
Väga tavaline on tema sõnul vaimse arengu mahajäämus – kolmveerand RLS lastest ei vasta psühholoogiliste testide alusel oma vanusele.
Tõsisema ajukahjustuse korral võivad lapsed jääda lamavaks haigeks. Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired.
