Miks suhtutakse NOORTESSE emadesse nagu katku?!
Istusin rahulikult trammis, kuni trammi tuli lapsevankriga umbes 18-aastane noor ema. Laps oli umbes aastane. Nooruk tõstis vankri üksinda trammi, mitte ükski meesterahvas, kes ta lähedal seisis, teda ei aidanud. Neiu lähedal olid umbes 35aastased naisterahvad, kes vaatasid neidu altkulmu, pilgus vastikus. Peatselt oli kuulda ka repliike „tatikad sigivad”, „ilmselgelt on vajadus noorelt jalgu hargitada”, „puudub haridus” jne. See pani mind mõtlema sellele, et mille pärast küll suhtutakse noortesse, 15-19aastastesse rasedatesse ja emadesse justkui katku.
Samuti on noorte emade jaoks olemas nö tugirühmad, Eestis tegutsevad need küll Tallinnas ja Pärnus, aga seegi on midagi. Nendes rühmades saavad noored moraalset tuge ja abi. Need rühmad aitavad noortel emadel rasketel aegadel toime tulla ning toetavad neid ka riiete ja muu vajalikuga, kui see endal majanduslikult võimalik ei ole.
See, kuidas ühiskond suhtub tesimelistesse emadesse, on lihtsalt vastik. Kas see mitte ei näita inimeste enda harimatust? Teisi inimesi sedasi alavääristada, teadmata, mis kogu loo taga peitub?! Kas pole mitte nii, et oma lastele üritame selgeks teha, et teiste inimeste vastu tuleb olla tolerantne ja teisi ei tohi halvustada, aga ometi nähes teismelist rasedat või vankriga 18aastast tütarlast, teeme krimpsus näo pähe ja solvame neid, justkui oleks nad prostituudid.
Antud juhul soovin panna inimesi mõtlema sellele, et noortel emadel ei ole kerge elu. Soovin, et inimesed üritaksid mõista neid teismelisi tüdrukuid, kes on võtnud vastu elukestva töö — olla ema. Leian, et selliseid tüdrukuid peaks austama, mitte solvama ja nendesse alavääristavalt suhtuma. Nad teevad kõik mida oskavad, et anda oma lapsele parim, mis võimalik ja uskuge või mitte, need noored tõesti hoolivad oma lastest.