Paratamatult on nii, et meedia räägib üldjuhul ainult halbadest näidetest. Näidetest, kus emad pole tõesti suutnud kooli lõpetada või peavad pidutsemist tähtsamaks kui oma last. Ei räägita piisavalt positiivsetest näidetest. Noori emasid, kes tahavad hariduse omandada, on palju. Minu kogemus ütleb, et enamus noored emad soovivad oma haridustee lõpetada ülikooli või vähemalt kutseharidusega, et oleks tulevikus olemas kindel töökoht, millega tagada ka see, et kui partner kõrvalt lahkub, oleks võimalik üksi toime tulla.

Samuti on noorte emade jaoks olemas nö tugirühmad, Eestis tegutsevad need küll Tallinnas ja Pärnus, aga seegi on midagi. Nendes rühmades saavad noored moraalset tuge ja abi. Need rühmad aitavad noortel emadel rasketel aegadel toime tulla ning toetavad neid ka riiete ja muu vajalikuga, kui see endal majanduslikult võimalik ei ole.

See, kuidas ühiskond suhtub tesimelistesse emadesse, on lihtsalt vastik. Kas see mitte ei näita inimeste enda harimatust? Teisi inimesi sedasi alavääristada, teadmata, mis kogu loo taga peitub?! Kas pole mitte nii, et oma lastele üritame selgeks teha, et teiste inimeste vastu tuleb olla tolerantne ja teisi ei tohi halvustada, aga ometi nähes teismelist rasedat või vankriga 18aastast tütarlast, teeme krimpsus näo pähe ja solvame neid, justkui oleks nad prostituudid.

Antud juhul soovin panna inimesi mõtlema sellele, et noortel emadel ei ole kerge elu. Soovin, et inimesed üritaksid mõista neid teismelisi tüdrukuid, kes on võtnud vastu elukestva töö — olla ema. Leian, et selliseid tüdrukuid peaks austama, mitte solvama ja nendesse alavääristavalt suhtuma. Nad teevad kõik mida oskavad, et anda oma lapsele parim, mis võimalik ja uskuge või mitte, need noored tõesti hoolivad oma lastest.