Aborditegijad on vastutustundetud ja raputavad soola viljatute naiste haavadele!
Hakkasime kuus aastat tagasi mehega last planeerima — olime elevil, kolinud suuremasse korterisse, toitusin juba aasta aega väga tervislikult ja lugesin kirjandust selle kohta, kuidas oma organism beebi tulekuks võimalikult hästi ette valmistada. Kui olime juba enam kui pool aastat proovinud, aga ma rasedaks ei jäänud, hakkasin muretsema. Siis möödus juba aasta ja ma otsustasin lasta end uurida. Selgus, et lisaks hormonaalsetele häiretele on ka mu munajuhad kahjustatud — kõik oli valesti, justkui poleks ma määratud last saama.
Ehkki eelarve oli kitsas, alustasime me raviga — suuri lootusi ei antud, kuid me tahtsime endast kõik anda. Uurisime, süstisime, proovisime ja seda enam kui kaks aastat — siis tekkis mul kurnatus ja depressioon. Ma väsisin. Ma tahtsin omaette olla ja end haletseda, seks mutuus vastumeelseks, käitusin vastikult sõbrannadega, kes selle aja jooksul rasedaks jäid või lapse sünnitasid. Olin täielik laevaõnnetus, koormaks kõigile enda ümber. Mu mees ei võtnud seda nii raskelt, kuid kuna mina olin nii õnnetu, ei olnud ka tema süda rahulik. Me olime teineteisele toeks ja tänu temale oli mul pisutki kergem. Ka kõige tumedamatel aegadel oskab ta mind naeratama panna.
Sellest on nüüd aega möödas ja alles nüüd suudan ma jälle titevankreid ja armsaid papusid vaadata, ilma et südamesse valu torkaks. Me oleme otsustanud, et tahame lapsendada. Tõsi, ma tahaks nii väga last, kellel oleks minu lokid ja mu mehe silmad ja kelle käitumises saaks vahel ennast ära tunda, kuid ma tunnen sisimas, et pean oma ülevoolavat emalikkust vähemalt kellelegi jagama. Me pole veel kogu paberimajandusega alustanud, kuid võtame selle peagi ette — teame vaid, et tahame beebit, mitte koolieelikut.
Küll aga olen kogu oma viha ja kibestumise suunanud naiste vastu, kes omal vabal valikul aborti teevad! Mind ei huvita jutud kahetsemisest ja abordilaual pisaraid valavatest naistest — teile on antud VALIK! Mõelge nendele, kellel pole valikut. Ja kui te ei taha väikest eluküünalt kustutada, siis ärge tehke seda — sünnitage laps ja andke ta kellelegi, kes oskab teda hinnata! Ma lähen püha viha täis, kui ma mõtlen sellele, kui palju tehake aborti. Palun, naised, olge vastutustundlikumad! Teie vead süvendavad vaid teiste südamevalu.
